Erinevate elusituatsioonide ohutusnõuded on erinevad, aga lapsed õpivad neid läbi tehes ja teid jälgides või vastupidi - kui ta näeb, et te talle õpetatud reegleid ise ei järgi, eo soovi seda ka tema teha. Kuidas see arusaamine tuleb, räägib psühholoog Diana Zande.
Kindlasti soovib laps kontrollida, mis on tema jaoks keeltaud ja mis mitte. Eriti esineb seda noorukieas, kui lastel ei ole veel oskused täielikult välja arenenud, aga enesekindlust on katsetamiseks piisavalt.
Kuid lapse suhtumine ohutusse ja turvaregulatsiooni kujunes välja juba ammu enne seda vanust väikelapsena, kui ta jälgis oma vanemaid. Seega tuleb juba väga varajasest vanusest lapse nina all oma sõnade järgi käituda ja ka ise reegleid järgida.
Oluline on saada asju rahulikult ja tsiviliseeritult läbi arutada. Näiteks, kui sa õpetad last noaga lõikama, räägid talle, et nuga on terav ja sellega tuleb ettevaatlik olla. Kui see lapsele sisse juurdub, on ta eluaeg nuga käsitsedes ettevaatlik.
On väga oluline, et ka vanemad ise turvanõudeid järgiksid. Näiteks kui sa lähed lapsega üle tee, ära tee seda iial punasega ( ka sa ise võiksid mitte punasega teele astuda), sest laps ei oska auto kaugust nii hästi hinnata ja läheb ka teinekord ise punasega üle tee.
Kui vanemad järgivad ohutusnõudeid, õpivad ka lapsed seda tegema! Beebi btunneb ennast kindlate reeglitega ka paremini ja turvalisemalt. Kui aga laps näeb, et vanem ise ohutusnõuet ei järgi, hakkab ka tema seda tõenäolisemalt eirama.
Vahel ütlevad inimesed, et nad on oma vanematest totaalselt erinevad, aga tegelikult on see, kuidas nad erinevates olukordades käituvad täpselt sama, lihtsalt lõpptulemus on erinev!
Emmede Klubi
