Mida ma saan lapse enureesi vastu ära teha – kõrvaldada või vähendada voodi märgamist? Sellest räägib Emmede Klubi ekspert Diana Zande.
Perearsti külastus.
Kui laps voodit märgab, on esimene võimalus külastada perearsti, et temaga murest rääkida. Perearst otsustab, kas last on vaja edasi testidele saata.
Voodi märgamist ei tohiks kindlasti tähelepanuta jätta. Võib-olla juhtub seda harva, aga vahel võib see olla väga järjepidev.
Isadel võib olla sageli tunne, et see läheb lihtsalt üle või on nad liiga laisad et osa võtta. Samas, emadel võib olla häbi ja nad ei julge midagi öelda, sest siis oleks nende laps “halvem” kui teised.
Kujuta ette, et lapsel on auk hambas. Selle peale me läheme arstile ja laseme augu korda teha. Voodi märgamist tuleks kohelda samamoodi.
Räägi lapsega!
Kui selline probleem esineb, tuleks alati lapsega rääkida ja tema käest küsida:”Me näeme, et sul on selline probleem – mida me saame teha, et aidata? “
Kui laps on väike, võite voodilinasid koos temaga vahetada, suurema lapsega võib samuti teha, aga laps võib seda ka ise teha.
Vanemad peavad selle mure, nagu iga teisegi peres esineva probleemi, suhtes väga toetavad olema ja seda endale teadvustama.
Kui laps magama läheb, proovi talle öelda:” Kui sa magama lähed, ürita üles ärgata, kui sul pissihäda tuleb.”
Loomulikult ei pruugi see alati aidata, aga me saame nii lapsele õpetada, et ta peaks ise üles ärkama, et pissile minna.
Sa võid ta käest ka küsida, mis aitaks tal enne magama minemist pissilkäimist meelde tuletada? Nende küsimuste küsimine juhib last selle üle mõtlema.
Kui laps on suurem (käib 1. või 2. klassis) ja läheb suvelaagrisse, on väga oluline laagi juhile sellest probleemist rääkida. Samuti tuleb lapsele öelda, et ta peaks rohkem aluspükse kaasa võtma, et ta saaks enda eest hoolitseda.
On oluline, et laps võtaks kontrolli olukorra üle enda kätte ja usuks, et ta teab, kuidas sellega tegeleda. Ja, et ta teaks, et see probleem ei esine mitte ainult temal. Igas esimeses-teises klassis on tavaliselt vähemalt üks laps, kes pissib veel voodisse.
Kui laps arvab, et ta on ainus, võib ta võõrastama hakata ja karta kodust eemal (näiteks sõbra juures) ööbida.
Kontrolli vedeliku kogust.
Jälgi oma last. Eriti, kui tal esineb sekundaarne enurees, mis algab tihti ootamatult. Ürita selgusele jõuda, mis on enne und muutunud – võib-olla joob laps õhtul rohkem vett kui siiani?
Näiteks, kui laps läheb suvel maale vanaema juurde, võib viimane talle tasstäie piima enne und tuua, et laps terve oleks.
Ta ei pruugi ka enne und juua, aga õhtusöögiks oli mustikatarretis.
Sellisel juhul on lapse öine voodi märgamine täiesti loogiline, sest ta on õhtul palju vedelikku tarbinud ja ei oska öösel häda peale ise üles ärgata.
Peaks jälgima, et lapse ei jooks õhtul liiga palju vedelikku, sest see võib olla üks voodi märgamise põhjuseid. Vedeliku kogus tuleks päeva peale ühtlaselt ära jaotada.
Muuda õhtud rahulikuks.
Tihti on laps voodisse pissida ka selle pärast, et ta päev on olnud liiga sündmusterohke. Sel juhul peaks vanemad jälgima, et lapse õhtu oleks rahulikum. Selle asemel, et lasta tal magama minemiseni ringi joosta, tuleks õhtul rahulikumaid tegevusi ette võtta.
Emmede Klubi
