Arutelu Eesti Perearstide Seltsi poolt hiljuti väljaantud, aga tuliseid reaktsioone tekitanud juhendmaterjali "Millal jätta laps lasteaiast koju?" üle jätkub. Perearstid on seisukohal, et muude vaevusteta, ennast hästi tundev kergelt nohune või köhiv laps võib käia lasteaias, sest tema kodus hoidmisest poleks kasu lapsele endale ega kollektiivile.
Tänane Eesti Ekspress vahendab perearstide põhjendusi sellise juhendi väljaandmiseks. Juhendi väljatöötamisel osalesid Eesti juhtivad perearstid ja teadlased, näiteks professor Ruth Kalda, dotsent Marje Oona, Reet Laidoja, Le Vallikivi, Anne Minka jpt. Juhendi aluseks on soomlaste 1996. aastal ilmunud „Üldarsti käsiraamat“, mille põhimõtete järgi on aastakümneid Põhjamaades lapsi ravitud.
Tõepoolest - ajalehega rääkinud Soomes elava lapsevanema jaoks pole kõnealuses juhendis midagi uut. Kergelt tatised on laste ninaalused pea terve talve, Soomes seetõttu lapsi hoiust koju ei jäeta. Arstide sõnul on mõnel lapsel septembrist maini ninast "ketsipaelad väljas" - see ei tähenda, et laps peaks terve aasta kodus istuma. Vastupidi, vati sees hoidmisest pole kasu – lapsed peavadki batsillidega harjuma, sest nii küpseb immuunsüsteem. Põdemise tee tuleb läbi käia, muidu võib laps hakata palju haigestuma koolis.
Ennast hästi tundva ja muus osas terve, kuid märja ninaalusega last pole mõtet koju jätta ka selleks, et ta teisi ei nakataks. Märja ninaalusega lastest hoidumine ei aita kollektiivis nohu ära hoida, sest ka täiesti kuiva ninaalusega lapsed nakatavad teisi – viirused võivad laste limaskestadel elada mitu kuud, nakatamine algab ammu enne seda, kui nina tatiseks läheb.
„Vanade uskumuste kadumine ja uute teaduslike arusaamade kohalejõudmine võtab aega, inimestel ei ole alati kerge leppida sellega, et nüüd mõeldakse teistmoodi,“ ütles mullu Eestis aasta perearstiks valitud Karmen Joller Eesti Ekspressile. Üks juhendi koostajaid, Eesti Perearstide Seltsi juhatuse esinaine Le Vallikivi põrutas aga veelgi konkreetsemalt: „Kaua me elame aastas 1980?
Emmede Klubi on perearstide uuest juhendist kirjutanud siin ja siin.
Teeme teemast kokkuvõtte:
Kui lapse kollektiivist koju jätmise eesmärgid on, et:
* ennast kehvasti tundev laps, haigusest kurnatud organism saaks puhata ja terveneda;
* haigus ei nakkaks teistele lastele;
siis märg ninaalune või vinduma jäänud köha üksi ei täida kumbagi neist eesmärkidest.
Kui köha ja nohuga kaasneb ka muid vaevusi - näiteks laps tunneb end tavapäraselt kehvemini, on enam loid, magab halvemini, tal on palavik või ta peab päeva jooksul võtma ravimeid, siis last lasteaeda viia ei tohi. Seega haigete laste koht on jätkuvalt kodus, kuid talvisel ajal märg ninaalune ei pruugi olla tõsiseltvõetav haigus, vaid lastele omane normaalne immuunsuse küpsemise protsess läbi kerge põdemise.
Kas perearstide seltsi juhend tundub nüüd veidi arusaadavam? Mida teha, et lasteaiaks igati kraps märja ninaalusega laps saaks kollektiivis käia, kuid selle vabanduse najal ei satuks lasteaeda ennast halvasti tundvaid, tõesti haigeid lapsi?
