Nutitelefon on viimane asi, mida sa õhtul magama jäädes vaatad ja esimene asi, mille poole su käsi hommikul ärgates haarab. Oled juba harjunud midagi ilusat või lahedat nähes mõtlema: "Oo, panen Instagrammi", või automaatselt nõnda tegutsema. Kuuldes uue meili või Facebooki sõnumi sissetulemise häält, tahad kohe teada mis toimub!
Tuleb tuttav ette?
Päiksetõusu või lapse esimest naeratust läbi kaamerasilma vaadates on aga paratamatu, et tähelepanu jagub päriselule vähem. Sa pole päriselt hetkes kohal, kirjeldab infoühiskonna inimese igapäevaelu babble.com'i blogija Brian Gresko.
Lapsed aga jälgivad oma vanemaid terasemalt kui me arvame ja varsti on juba hilja keelata lapsel arvutis või telekamängu taga liialt aega veeta, kui see eeskuju on tulnud ema-isa enda pealt. Liigne ekraanivahtiminine mõjutab aju arengut ja on lapse jaoks veel enam kui täiskasvanule sõltuvust tekitav ja ülekoormav.
Et lapsed on usinad infotehnoloogiakasutajad, teavad ja kasutavad tavainimesele suisa mõistmatul määral ära ka reklaamitegijad. Lapsed ise ei saa aru, et nendega manipuleeritakse. Täiskasvanudki tihti ei saa - näiteks on internetis praegu populaarsed kõikvõimalikud meelelahutuslikud küsitlused. Tegelikult kasutavad firmad neid niinimetatud quize selleks, et uurida välja mis sulle meeldib ja mis mitte ning selle järgi sulle reklaame näidata, selgitab Gresko.
Seega lasub tänapäeva vanemate õlul täiesti uus ja väga vastutusrikas ülesanne: kaitsta oma last interneti ja üleüldse infotehnoloogia negatiivse mõju eest, kuid kasutada nutiseadmeid siiski ära lapse õpetamiseks ja arendamiseks.
Millised piirangud on teie peres laste internetikasutusele seatud?