Nagu kõik uued algused, võib ka kooli või lasteaeda minek tuua lastele kaasa hirmu või ärevuse muutuse ees. Muretsema on lapsed elu jooksul aga õppinud oma vanemate pealt, tõdes psühholoogiakeskuse Sensus kliiniline psühholoog ja psühhoterapeut Katri-Evelin Kalaus ETV saates "Terevisioon".
Kui laps on hakanud muretsema ja ärevust tundma, siis Kalause sõnul peaks lapsevanem vaatama esmalt siiski enda poole.
"Väikestel muretsejatel on muretsevad vanemad ehk muretsemine on elu jooksul õpitud asi. See pole midagi niisugust, millega me siia ilma sünnime. Jah, selline emotsionaalne reageerivus või ülereageerivus ja kõrged standardid on isiksuseomadustena kaasasündinud, aga üldiselt on ikka keegi päritoluperekonnast, kes palju muretseb ja väikesed lapsed õpivad selle lihtsalt ära," rääkis Kalaus.
"Kõigepealt peab vaatama seda, et täiskasvanud ise valjuhäälselt ei muretseks oma laste ees selle pärast, mis kõik võib juhtuda ja "vaata, et seda ei juhtu ja teist", mille abil lapsed õpivad ära, et maailm on üks igavesti ohtlik paik ja kogu aeg tasub muretseda selle pärast, mis meid ees ootab," lisas ta.
Kuidas muremõtteid peletada? Kalaus annab nõu, et pähe kargavatest muredest võiks mõelda kui lihtsalt mõtetest, mitte faktidest. Me ei saa valida millised mõtted meile pähe kargavad, aga me saame aksepteerida - las need hirmutavad mõtted siis olla mu peas, aga ma tean, et nad on lihtsalt mõtted ja mitte usutavad faktid või tegelikud ohud. Muremõtteid aksepteerides kaob vaikselt ise ka nendega kaasnev paha tunne ja ärevus.
Vaata tervet intervjuud Katri-Evelin Kalausega SIIN!
Kas ka sina kipud olema suur muretseja? Kuidas tavaliselt oma muremõtteid maandad?
Irinaaa
Madiken, Emmede Klubi toimetus