Nagu hiljutise Tartu ülikooli uuringu järgi teame, teeb arstidele ja kehakultuuriteadlastele meelehärmi Eesti laste madal füüsiline aktiivsus. Tihti on viga hoopis vanemais, kuid on ka lapsi, kes lihtsalt ei taha trenni teha. Lapse kergejõustiku- või tennisetundi survestamise kõrval on aga üks ideaalne kompromisslahendus: tantsutrenn!
Tantsutreeneri Liis Pokineni (pildil ees keskel sinises särgis) sõnul on tants lapsele ideaalne trenn, sest lisaks liikumisvajaduse rahuldamisele annab tantsutrenn lapsele võimaluse ka oma loomingulisust väljendada ja fantaasiat arendada.
Füüsilises mõttes arendab tantsimine aga kehatunnetust, koordinatsiooni, rütmitunnet, kontsentratsiooni, muudab keha pehmemaks ning paneb energia liikuma, loetleb Pokinen. Lisaks õpitakse tantsutrennis grupis töötama - arenevad koostööoskus ja võime teistega arvestada.
Millist tantsustiili valida?
Koolieelikute puhul on Pokineni sõnul tantsustiili valikust olulisem see, et treeningtund ise oleks mänguline. Parimad trennid on sellised, kus pakutakse harjutusi, mis võimaldavad lapsed ise valikuid teha ja loovust arendada. Olgu trenni nimetuseks siis rahvatants, showtants, moderntants või mõni muu stiil.
Alates koolieast võivad treeningud muutuda tehnilisemaks ja keha tugevust arendavamaks. Samas võiks treener füüsiliste harjutuste kõrval nüüd liita trenniga ka analüütilise osa - näiteks võiks treener aitada lastel tehtavat tegevust lahti mõtestada ning õpetada lapsi nii iseendale kui ka teistele tagasiside andma.
Lisaks võiks tantsutrenni valikul jälgida, et lapsed saaksid ka näiteks üksteisele esineda.
Liis Pokineni sõnul ei ole aga tantsutrennis osalemisel üldse vanusepiirangut - imikuga saab muusika saatel võimelda, pisikesele lapsele sobib lisaks võimlemisele ka ema, isa, hoidja või treeneri tantsu jälgimine ja jäljendamine.
Miks on lapse loovuse arendamine tähtis?
Miks tasub last suunata füüsilisse trenni, on vast kõigile selge. Kuid miks on oluline arendada lapses loovust?
"Me sünnime siia ilma ja ei tea, mis on õige ja mis vale. Järelikult on kõik esialgu õige - nii kaua, kuni meile öeldakse, et teeme valesti. Lastele tuleb jätta ruumi ise mõtlemiseks ja valikute langetamiseks," selgitab Liis Pokinen. Just nii, mitte käske täites, õpivad lapsed muu hulgas ka ise aru saama, mis on õige ja mis vale.
Samal ajal aitab loovuse arendamine meil elada elu, mis ei koosne ainult õigest ja valest, mustast ja valgest.
Lapse loovuse arendamisele pannakse teistest tantsutrennidest enam rõhku spetsiaalses loovtantsu- või vabatantsutrennis. Selliseid treeninguid toimub tantsukoolides ja tegeluskeskustes üle Eesti.
Loovtantsutrennis ei ütle treener lastele ette, mis on õige ja mis on vale - keegi ei saa tantsida "valesti". Lapsed on kaasatud tantsu loomisesse, räägib Pokinen.
Füüsilise koormuse poolest loovtants teiste tantsuliikide trennidest lastele ei erine - ollakse pidevas liikumises, kasutatakse keha erinevates asendites, erinevaid liigutusi tehes jms.
Sel nädalal räägime Emmede Klubis ema ja lapse tervislikke ja eluterveid eluviise toetavatest tegevustest. Juttu tuleb toitumisest, treeningust ja loovtegevusest, aga ka sellest, kas ja miks üldse on oluline lapsega teadlikult tegeleda. Artiklisari valmib koostöös Mõmmila tegelus-, treening- ja loengukeskuse spetsialistidega! Kõiki sarjas "Sinu pere eluterve elu" ilmunud lugusid saad lugeda SIIN.
