Antibiootikumid ei ravi viirushaiguseid, n-ö külmetushaiguseid ega grippi. Antibiootikumide asjatu tarvitamine nende haiguste puhul alandab immuunsust ja tekkida võib ravimiresistentsus, mis tähendab, et kui ühel päeval tõesti antibiootikume vaja on, siis need enam ei aita.
Sel nädalal toimub esimest korda WHO ülemaailmne antibiootikumide alase teadlikkuse nädal, ülehomme on aga Euroopa antibiootikumide alase teadlikkuse tõstmise päev. Antibiootikumide teemale püütakse tähelepanu tõmmata, sest statistika järgi antibiootikumide valekasutamine maailmas tõuseb - neid ravimeid kasutatakse üha enam sobimatu haiguse puhul, ülearu tihti või lihtsalt valesti. Näiteks näitavad eri riikides läbi viidud uuringud, et antibiootikumide väljakirjutamine kasvab oluliselt hingamisteede viirusnakkuste perioodil, kuigi antibiootikumid viirustele ei mõju.
Probleem puudutab otseselt ka Eesti inimesi: Terviseameti tellitud antibiootikumi teadlikkuse uuringus arvas üle poolte küsitlusele vastanutest, et antibiootikumid tapavad viirusi, ja kolmandik vastanutest olid kindlad, et antibiootikumid ravivad külmetust ja grippi.
Eriti hull on olukord aga Inglismaal Devoni maakonnas, kus viimase aasta jooksul on kirjutatud antibiootikune välja veerandile kõigist maakonna elanikest, kirjutab Exeter Express and Echo. See on ilmselgelt rohkem, kui neid ravimeid tegelikult vaja oleks. Devonist sai alguse täna käivituv üleriiklik antibiootikumiteadlikkuse kampaania.
Kampaanias tutvustatakse inimestele brožüüride, videote jms vahendusel tervisealasid põhitõdesid. Näiteks õpetatakse kuidas koduste meetoditega infektsioone ravida ja tutvustatakse lapsevanematele, et laste puhul on kolm nädalat köha normaalne kestus ning lapsed põevadki aastas kuni kaheksa korda kergeid n-ö külmetushaiguseid.5
Antibiootikumid on tõhus ja tarvilik meetod tõsiste bakteriaalsete infektsioonide ravimiseks - näiteks meningiidi või sepsise puhul päästavad antibiootikumid inimese elu. Kuid antibiootikumiraviga kaasnevad ka kõrvalnähud: hävinevad meie soolestikus loomulikuna elavad kasulikud bakterid ehk mikrofloora, mille ülesanne on tagada meie immuunsus.
Seega kui antibiootikume liiga palju manustada, nõrgeneb inimese oma immuunsus, mistõttu suureneb risk kolmandate haiguste tekkeks - näiteks on antibiootikumide ülekasutamine seotud teatud allergiate ja astma tekkega. Lisaks sellele tekib ülekasutajal antibiootikumide suhtes resistentsus, mis tähendab, et tõelise vajaduse korral, raskelt haigestudes, ravimid enam ei aita.
Resistentsust tekitab ka antibiootikumide vale manustamine: näiteks omavoliliselt ravimikuuri lühendamine või mõne tableti vahelejätmine, sest siis ei jõua organismi bakterite hävitamiseks vajalikku kogust ravimit, kuid samas on ravimit kehas piisavalt palju, et organismis saaks selle suhtes välja arendada resistentsus.
Kas teadsid, et antibiootikumid hävitavad ainult baktereid ega mõju viirushaigustele, mille hulka kuuluvad ka klassikalised n-ö külmetused ja gripp? Kas Sulle on vahel tundunud, et arst kirjutab antibiootikumid välja liiga kergekäeliselt? Või oled ise arstilt antibiootikumiravi palunud? Jaga oma lugu!
