Uuring: Laksu andmine põhjutab muuhulgas ka mahajäämust arengus

Lapsi ei tohi tutistada ega lüüa.

Veel mõned aastakümned tagasi peeti laste distsiplineerimist rihma või laksu andmise ja tutistamise läbi üsna tavapäraseks. Tänaseks on laste kehaline väärkohtlemine seadusega keelatud. Teadlased leiavad üha enam tõestust, et füüsiline karistamine on kahjulik.

Mida me tutistamise ja löömise kahjulikust mõjust tänaseks teame? Uuringud on näidanud, et kehaline karistamine ei paranda lapse käitumist pikas plaanis vähimalgi määral. Seega kasutegur puudub. Vastupidi - lastel, kelle viiendaks eluaastaks olid vanemad distsiplineerimismeetodina kasutanud laksu andmist, esines kuue- kuni kaheksaaastasena rohkem käitumisprobleeme kui nn vitsata kasvanud lastel. Kodu, ema ja isa peaks olema kõige turvalisemad elemendid lapse elus, füüsiline karistamine lõhub turvatunnet. On teada, et vägivald sünnitab vägivalda - kodus kehaliselt karistatud lapsed on suurema tõenäosusega koolis kiusajad või hilisemas elus agressiivsed. Lapsena kehaliselt karistatud inimesed on täiskasvanuna suurema tõenäosusega rasvunud, põevad artriiti ja südamehaigusi, vaimseid häireid, ja antisotsiaalset käitumist.

Nüüd on teadlased leidnud veel ühe kehalise karistamise negatiivse mõju. Mida rohkem last füüsiliselt karistati, seda suurema tõenäosusega esines tal arengus mahajäämust, vahendab IFL Science USA-s asuva ülikooli Donald and Barbara Zucker School of Medicine at Hofstra/Northwell uuringu tulemusi. Eriti tugev oli seos laksu andmise ja kõne hilistumise vahel. Lapsed, kelle vanemad kasutasid distsiplineerimismeetodina laksu andmist, kogesid vitsata kasvanud eakaaslastest viis korda suurema tõenäosusega vähemal või suuremal määral kõne hilistumist.

Alates 1. jaanuarist 2016 on laste kehaline karistamine Eestis lastekaitseseadusega keelatud. Kehalise karistamise alla kuulub muuhulgas tutistamine, laksu andmine, raputamine või tõukamine.

Mida arvad Sina tutistamisest ja laksu andmisest kasvatusmeetodina?