Täna avaldati Sotsiaalministeeriumi tellimusel teostatud puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuringu tulemused, mis näitavad, et Eestis on puuetega laste arv ja osakaal oluliselt kasvanud.
2009. aasta 1. jaanuari seisuga oli 0-17-aastastest lastest puudega 3 protsenti 7368 last, kellest keskmise puudega 2252, raske puudega 4294, sügava puudega 822. Mullu ehk 2017. aasta 1.jaanuaril oli samas vanusrühmast puudega lapsi 5,2 protsenti -12 896 last, kellest keskmise puudega 5000, raske puudega 7164, sügava puudega 732. Seega on kasvanud keskmise ja raske puudega laste arv, vähenenud aga sügava puudega laste arv.
Uuringu läbi viinud Eesti Rakendusuuringute Keskuse Centar juhataja Epp Kallaste kommenteeris Postimehele, et vanemad on tänapäeval agaramad oma lapsele puuet taotlema kui kaheksa aastat tagasi. Puudega lastega peresid ühendavate organisatsioonide esindajate sõnul on laienenud võimalused puudega lastele vajalike teenuste ja rahaliste toetuste saamiseks ning samal ajal kasvanud lapsevanemate teadlikkus sellest, et puue annab mõnedele teenustele tasuta ligipääsu, ja seetõttu võidakse lapsele puuet sagedamini taotleda.
Teiseks on kasvanud puude määramise aluseks olevate haiguste diagnoosimine. Kolmandaks on teinud edusammusid meditsiin, mis tähendab, et puudega laste surmade arv võib olla vähenenud.
Uuringust selgus ka, et puudega laste perede majanduslik toimetulek on kehvem, kui tervete laste peredes. Vaid 19-26 protsenti puudega laste vanemaist tunneb, et tuleb kenasti toime, samas kui kõigist lastega peredest tunnevad ligi pooled, et tulevad kenasti toime. Iga teise sügava puudega lapse pere lisakulutused seoses puudega olid 119–339 eurot, aga need võivad ulatuda ka kuni 600 euroni. Lapse raske puude korral kulutavad pooled pered puudega lapse erivajadustele 60–219 eurot ja keskmise puude korral 48–159 eurot kuus.
Eelkõige hooldavad puudega lapsi emad, peaaegu pooled puudega laste hooldajad ei saa selle tõttu töötada. Enamus puudega lapsi osaleb haridussüsteemis - käib lasteaias või koolis. Samas on nii lasteaias kui ka koolis puudega laste jaoks vajalike teenuste puudus. Lasteaias hinnati ebapiisavaks logopeedi, psühholoogi, füsioterapeudi, eripedagoogi ja sotsiaalpedagoogi abi. Koolis hinnati ebapiisavaks füsioterapeudi, psühholoogi ja logopeedi abi.
Veerand kuni kolmandik vanemaist tunnistas ka, et lapsel on koolis puude tõttu kaasõpilaste või nende vanematega probleeme, või puudusid õpetajal oskused ja teadmised puudega lapse õpetamiseks.
Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuringu eesmärk oli kaardistada puudega lastega perede majanduslik ja sotsiaalne toimetulek, erinevate puudega lastele suunatud teenuste vajadused ja nende kasutus. Uuringu küsitlustööd viidi läbi 2017. aasta augustis ja septembris. Vastajate arv oli kokku 1904 inimest. Tutvu uuringuga SIIN.
Mida Sina arvad - miks võib olla Eestis puuetega laste hulk sedavõrd palju kasvanud?
