Belgia vähikeskuse teadlased eesotsas Marc Arbyniga analüüsisid HPV vaktsiini kaitsvat mõju ja võimalikke selle vaktsiiniga kaasnevaid tüsistusi, vahendab ERRi teadusportaal Novaator.
Vaktsineerimata naistest tuvastati HPV-16'st või HPV-18'st põhjustatud vähieelne seisund 164 naisel iga 10 000 naise kohta. Vaktsineeritute hulgas esines seda 10 000 naisest keskmiselt vaid kahel naisel. Erinevus oli nähtav ka siis, kui uuringus ei keskendutud vaid neile kahele papilloomiviiruse tüübile. Vaktsiin langetas vähieelse seisundi esinemissagedust kümne tuhande naise kohta peaaegu kolm korda – 287-lt 106-ni.
HPV-18 või HPV-16-ga seonduvaid vähieelseid seisundeid leiti vaktsineerinutest 10 000 naise kohta 157-l. Vaktsineerimata naiste seas ulatus nende esinemissagedus 341-ni. Ka kõigil teistel põhjustel tekkinud eelvähkide esinemissagedus langes 10 000 naise kohta 559-lt 391-ni.
HPV viirus soodustab rakkude nakatamise järel nende vohamist, mis kasvatab mutatsioonide tekkimise riski. Immuunsüsteem ei pruugi suuta hävitada ebanormaalseid rakke piisavalt kiiresti. See omakorda võibki päädida vähi tekkega. Papilloomiviiruse tüübid 16 ja 18 põhjustavad kõigist vähieelsetest seisunditest ja emakaelavähkidest hinnanguliselt 70 protsenti.
Metaanalüüsi kohaselt ei tekitanud vaktsiin tõsisemaid tüsistusi, sh närvihaigusi. Neid esines nii vaktsineeritute kui ka vaktsineerimata tüdrukutel ja naistel sama sageli. Tõsi, süstekoha paistetust ja teisi leebemaid kõrvaltoimeid vaktsineeritutel täielikult ennetada ei õnnestunud.
