„Ma ei saa.” „Mul ei ole aega.” „Mängi ise.” „See ei ole sobilik.” „Ma teeksin endale häbi.” Täiskasvanud mõtlevad (ja ütlevad) tihti midagi taolist, kui laps kutsub neid mängima. See on viga, kuna koos veedetud aeg on kõige väärtuslikum nii lastele kui ka vanematele.
Lapsega koos veedetud aeg on see, millesse tasub investeerida. See on näiteks täiuslik võimalus toetada tema motoorsete oskuste arengut, sest joostes ja hüpates treenib laps motoorset koordinatsiooni ning liivakastis mängides õpib ta esemeid haarama. Nii toetad ka lapse vaimset arengut, sest mängu käigus õpib laps rääkima või asjade vahel seoseid avastama. Koos mängimine aitab luua suhteid ja võib olla teise inimese tundma õppimisel abiks. Pealegi saavad ka vanemad ise koos mängimisest kasu.
LEGO® Play Well aruande kohaselt on 89% vanematest nõus, et lapsega koos mängimine teeb neid rõõmsaks, nagu see teeb rõõmsaks ka lapse. 91% vanematest nõustub, et see on kasulik nende enesehinnangule, ja 94% usub, et see aitab neil oma last paremini tundma õppida. Koos veedetud aeg on kasulik kogu perele. 95% vastanutest usub, et mängimine loob tugevaid sidemeid. Sama protsent vastanutest usub, et see aitab tagada parema suhtluse perekonnas.
Luba endal olla spontaanne
Pärast rasket tööpäeva ei pruugi sul olla jaksu mängimiseks. Mõtle aga sellele, et see annab sulle võimaluse veeta kvaliteetaega oma lapsega. Pea meeles, et koos mängimisest saadud positiivne emotsioon on väärtuslikum kui selleks kulunud aeg. See võib olla ainult pool tundi, kuid oluline on olla kohal, siin ja praegu.
Ära proovi mängu jõuliselt suunata ja teha ise reegleid. Las laps suunab mängu ja lõbutsege! Ära mõtle, et kõlad rumalalt, kui annad mänguasjale oma hääle. Las laps paneb sulle naljaka mütsi pähe ning mine lapse korraldatud teepeole ja mängi tee joomist.
„Uuringud näitavad, et inimestel, kes mängivad rohkem, on optimistlikum ellusuhtumine ja huumorimeel, nad on vähem stressis ja põevad harvem depressiooni. Kui elus juhtub midagi ootamatut, vastab meie keha sellele võitle-või-põgene-reaktsiooniga. Stressi tekitavas olukorras muutume agressiivseks või põgeneme. Põhjust on ka arvata, et mängimisvõime aitab meil sellised sündmused ümber mõelda, neid uuest perspektiivist vaadata ja positiivses valguses näha,” ütles dr Elena Hoicka, kes on hariduspsühholoogia vanemõppejõud ja LEGO® Play Well 2018 aruande kaasautor.
Milliseid mänge võiks mängida?
Esiteks, las laps valib, mis mängu mängida, ja kutsub su oma maailma. Sina saad näidata, mis mänge sina tema vanuses mängisid. Väikese lapse jaoks võib see olla suur üllatus, et ka sina olid kunagi nii väikene. Kas mäletad kindluse tegemist? Kõik, mida sa vajasid, oli kaks tooli ja tekk, et toredat aega veeta. Vastavalt sinu soovidele võib kindlus olla loss, telk keset metsa või väärtusliku aarde peidukoht. Uuri, mida lapse kujutlusvõime loob, ja mine loodud maailma. Kuidas on lood nukuteatriga? Meisterdage ise käpiknukke, kasutage mänguasju või muid asju, mis muutuvad kujutlusvõime toel värvikateks tegelasteks. Kes ütles, et puulusikas ei saa olla printsess ja sõel draakon, kes tahab printsessi röövida? Näe maailma läbi lapse silmade ja ära mõtle piirangutele.
Mõtle kastist välja
Klotse armastavad kõik, nii noored kui ka vanad. Kahjuks järgivad täiskasvanud enamasti asju ehitades juhiseid, samas kui lapsed lasevad oma fantaasial lennata. Punane LEGO® DUPLO® klots võib saada pipraks poes, sinine klots võib olla meri, roheline klots aga mets. Temaatilisi DUPLO® komplekte saab omavahel kombineerida mitmel moel – taluloomad võivad elada troopilisel saarel ning elevant ja tuukan võivad olla rongireisijad. On ütlematagi selge, et loomad ja inimesed vestlevad omavahel, nagu see oleks täiesti normaalne. Lase fantaasial lennata ja üllata last vahvate ideedega. Koos mõtlete välja midagi sellist, mida te ühestki kasutusjuhendist ei leia.
BlgeAjyo<a972m6b x=9779>