Mängimine pole lapse jaoks pelgalt ajaveetmise viis, vaid see mõjutab lapse arengut. Kuidas mängida pisipõnniga, et edendada tema arengut?
Miks on mängimine lapse arengu seisukohast nii oluline?
Mängimine pole lapse jaoks ainult rõõmu-allikas, vaid sellel on ka positiivne mõju lapse heaolule. Pisipõnnid kujutavad mängides ette, et mänguasjad „elavad“ ja suhtlevad omavahel. Sedasi õpivad lapsed ühiskonnas elama ja ümbritsevale keskkonnale reageerima. Katseta lapsega mängides erinevaid rolle. Küsi lapselt, mida tema tegelane tunneb ja mõtleb ning seda, mida teised võivad mõelda. Selline lähenemine arendab lapse empaatiavõimet ning aitab lapsel ära tunda ja vastata teiste emotsioonidele.
Teistega koos näiteks klotsidega mängides õpib laps rühmas töötama ja teistega jagama. Räägi lapsega, millise maja plaanite ehitada ja mida selleks kasutada. Kui mängite koos lapse mänguasjadega, siis jälgi, et laps jagaks neid lahkelt. See on eriti oluline laste puhul, kes on harjunud oma mänguasjadega üksi mängima.
Koos mängimisel on positiivne mõju ka lapse enesehinnangule. Kasutades aega aktiivselt ning pühendades oma tähelepanu 100% tegevusele, tunneb pisipõnn end tähtsa ja armastatuna. Mängides tasub last kiita ning talle näidata, et tal on huvitavad ideed ja lahendused, mille peale sina ise ei oleks tulnud.
Aju areng
Inimese aju koosneb kahest poolkerast. Kumbki vastutab erinevate funktsioonide eest, aga tänu nende koostööle toimime me tervikuna. See fakt mängib tähtsat rolli lapse arengu edendamisel.
Vasak ajupoolkera vastutab parema kehapoole kontrolli, organiseerimise, planeerimise ja arvutamise eest. Paremat ajupoolkera kasutatakse erinevate stiimulite tajumisel ja vasaku kehapoole kontrollimisel. See vastutab ka kujutlusvõime, intuitsiooni, tunnete ja abstraktse mõtlemise eest.
Koos mängides saame olla kindlad, et põnni mõlemad ajupoolkerad saavad piisavalt ergutust. Klotsid sobivad selleks väga hästi. Vasak ajupoolkera vastutab klotsidega ehitamise ajal ruumilise mõtlemise eest. Parema ajupoolkera ülesanne klotsidega mängimisel on ergutada kujutlusvõimet ning soosida abstraktset mõtlemist. Julgusta last kasutama erinevaid klotsikomplekte, et oma kujutlusvõime abil ehitada mitmesuguseid asju. Las nad annavad oma tehtud tegelastele rolle ja isikuomadusi ning loovad tegelaste vahel suhteid.
Motoorika ja koordinatsioon
Mängu kaudu areneb lapse motoorika. Kuni üheaastaste laste puhul jälgime, kuidas nad suudavad järk-järgult teha üha enam ja enam. Näiteks haarata esemeid, nendest kinni hoida või teadlikult mänguasjade osi liigutada. Ka vanemate laste puhul võib mängimine soosida motoorika arengut.
Alustada tuleks kergematest tegevustest, nagu klotsidega ehitamine. Selline tegevus õpetab täpsust, arendab muu hulgas ruumilist mõtlemist ja täiustab käelisi oskuseid. Kunstilooming on samuti kasulik. Tegevusi tasub vahetada – voolida saviga, värvida pilte värviraamatus või lõigata paberist kujundeid välja. Liikumismängudel on samuti oluline roll motoorika arengus, näiteks on kasulikud tasakaaluharjutused, palli püüdmine või kellegi ettenäitamisel tegevuse järele tegemine.
Õppimine mängu kaudu
Me õpime enim siis, kui tunneme end motiveeritult ja õppeprotsess on nauditav. Tihti jääb meile märkamatuks, et aju suudab talletada üha suurema koguse informatsiooni. Näiteks vaadates mõnd filmi-, või rääkides võõrkeeles, jätame uusi sõnu meelde kiiremini, kui neid õpikust pähe õppides. Sama kehtib laste kohta. Lastel on lihtsam mõista ja omandada uusi ideid nauditavate tegevuste kaudu, nagu mängimine.
Tutvusta lapsele klotsidega mängides uusi värve. Küsi esemete värvi või palu ulatada sinine või punane klots. Loendamise õppimise protsess on sarnane. Selgita lapsele, et võtad esimese, teise ja kolmanda klotsi. Küsi lapselt mitut klotsi ta käes hoiab ja mitu on sinu käes.
Laps ainult ei naudi vanemaga koos veedetud aega, vaid ka õpib ja areneb sel ajal. Mäng aitab õppida, kuidas ühiskonnas elada, liikumisi koordineerida, organiseerimisoskusi omandada ja enesekindlust kasvatada. Lapsega koos aja veetmiseks ei ole tarvis palju asju, piisab lihtsatest mänguasjadest,- või olmevahenditest mängimisel.
