Eile õhtul ETV saates "Suud puhtaks" osalenud külalised tõdesid, et kunstliku viljastamise osas on Eestis lähiaastate jooksul asjad palju paremaks läinud ja sellega seonduv valehäbi on taandumas.
1995. aastal sündis Eestis esimene kunstviljastamisega laps. Mullu oli neid 430 ehk kolm protsendi sündinud lastest. Riigieelarvest kulutati selleks 1,4 miljonit eurot. Sellegipoolest tunnevad mõned inimesed aga, et viljatusravi on kas liiga isiklik või siis suisa häbiasi, ja jäävad oma murega üksi.
Eilses saates rääkisid oma loo kolm Eesti perekonda, kes on lapse saanud kunstliku viljastamise teel. Nad rääkisid, et kunstlik viljastamine on osa nende elust, mida nad ei peaks peitma või varjama, sest see pole kuidagi häbiasi. Kunstlikust viljastamisest meedias rohkem rääkides saame teistele sama murega inimestele toeks olla.
Spetsialistid aga märkisid ära, et raskem on viljatusravist rääkida vanema põlvkonna inimestel, eriti meestel, kes võivad viljatusravi pidada häbiasjaks ja tabuteemaks. Noored mehed tulevad arstile ja teraapiasse palju rohkem.
Vaata saadet SIIN!
Kas Sinu pere vajas lapse saamiseks arstide abi? Kas rääkisite sellest ka oma lähedastele?
