Kas hoiad pöialt, et sinu sünnitus kulgeb valuvaigistiteta ja võimalikult loomulikult? Siis peaksid enne haiglasse sõitmist võimalikult kaua kodus püsima - eriti, kui tegu on sinu esimese lapsega. Seda sellepärast, et parimaid „loomuliku“ sünnituse strateegiaid – liikumine, soe vesi, sügav lõõgastumine ja kannatlikkus – on kodus lihtsam rakendada, kui sünnitusmajas. Enamuse riskivabade rasedate jaoks on sünnituse algstaadiumite ajal kodus viibimine täiesti turvaline. Sünnituse varajane staadium võib keskmiselt kesta 8 tundi või kauemgi (esmasünnitaja puhul). Selle aja jooksul emakakael pehmeneb, lameneb ja lõpuks ka avaneb.
Naine peaks haiglasse suunduma, kui algab avanemisperioodi aktiivne faas – varasemalt on öeldud, et see algab 4 cm avatusest, kuid hiljutised uuringud viitavad sellele, et väga varakult haiglasse suundumine viib liiga paljude asjatute keisrilõigeteni, mistõttu soovitatakse (vastunäidustuste puudumisel) alles 6 cm avatusega haiglasse pöörduda. Kuigi Eestiski on keisrilõigete arv viimastel aastatel kasvanud, oleme selles osas ikkagi esirinnas – üle kogu maailma on keisrilõigete arvukus murettekitav, kuid Eestis moodustavad keisrilõiked vaid pisut üle 20% kõigist sündidest. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitusel peaks see number jääma umbes 10-15% ringi ja näiteks Ameerika Ühendriikides esineb keisrilõikeid tervelt 32,7% ulatuses.
Kui naised sünnituse algstaadiumis haiglasse jõuavad, võivad nad liiga palju tunde veeta haiglavoodis, kus arstid, ämmaemandad ja õed nende sünnitustegevust monitoorivad. Sellisel juhul tuleb arvestada pikkade tundidega KTG all, pidevate sekkumistega haigla personali poolt ja piiratud ligipääsuga vannile või vabalt ringi liikumisele. Paljud naised kirjutatakse haiglasse sisse varakult, sest arst on seda soovitanud, kuid paljud lähevad sünnitustegevuse alates sünnitusmajja, sest nad ei ole kursis strateegiatega, mille abil kodus sünnitusvaludega toime tulla. Toome teieni neli head nippi, mille abil kodus „valutada“ ja loomuliku, sekkumisteta sünnituse tõenäosusi suurendada.
Liikumine
Kõndimine, õõtsumine, kükitamine, istumine ja puhkamise ajal külje keeramine võib aidata su kehal tööd teha, sest gravitatsioon ja liikumine aitavad beebil sünniteedesse laskuda. Pealegi vallandab liikumine pingeid ja annab sulle võimaluse keskenduda millelegi muule, kui valule. Liikumises püsimine on kodus palju lihtsam ja piirangutevabam, kui sünnitusmajas.
Kui tuhude vahed on regulaarsed ja esinevad vähemalt tunni vältel 5-minutiste vahedega ning muutuvad üha intensiivsemaks olenemata sellest, kuidas sa liigud, peaksid helistama ämmaemandale, arstile või sünnitusmajja. Kui tuhud on voodis lebades 5-minutiste vahedega, kuid muutuvad vannis või kõndides ebaregulaarsemaks ja harvemaks, ei ole veel tõenäoliselt aeg sünnitusmajja suunduda.
Soe vesi
Soojad kompressid, dušid ja vannid on sünnitava naise parimad sõbrad. Soe vesi vaigistab valu ja aitab selja-, kõhu- ja jalalihastel lõõgastuda samal ajal, kui emakas tööd teeb. Kui sul ei ole kodus sügavat vanni, piisab ka dušist ja ka soojad kompressid valutaval seljal ja kõhul võivad teha imesid. Sünnituse algstaadiumi vannis veetmine on igati lubatud, aga see võib tuhude vahesid mõneks ajaks pikendada. Ära muretse – sinu tuhud koguvad varsti uuesti tuure. Ka sünnitusmajades on vannid ja dušid olemas – ära karda sealgi küsida, kas võiksid aktiivse avanemisperioodi aktiivse faasi vannis veeta.
Helista ämmaemandale või sünnitusmajja, kui tuhud muutuvad tihedamaks ja intensiivsemaks vaatamata sellele, et oled vannis või duši all ja kui soojast veest enam ei piisa, et valu leevendada. Kui sinu looteveed on puhkenud, pead enne vanni ronimist ämmaemanda või arstiga nõu pidama. Paljud arstid ei näe lootekoti purunemisele vaatamata vanni ronimises probleemi, kuid suur osa leiab, et kaasnev infektsioonioht on liiga suur, et seda lubada.
Sügav lõõgastus
Rütmiline hingamine, meditatsioon, enesehüpnoos ja teised lõõgastumistehnikad on suurepärased abivahendid kõigi sünnituse staadiumite jaoks, kuid neid on lihtsam rakendada, kui keegi vahele ei sega. Kui oled sünnitusmajja jõudnud, kontrollib ämmaemand või õde iga natukese aja tagant sinu näitajaid, „aheldab“ sind monitoride külge ja viib läbi muid protseduure, mis võivad sinu sügavale lõõgastumisele põntsu panna. Kodus võid süüdata küünlaid, kuulata rahulikku meeleolumuusikat, sulgeda silmad, järgida oma hingamist, mediteerida ja luua õhkkonna, mis soodustab lõõgastumist.
Kui tuhud on aga nii tugevad, et sinu lõõgastumistehnikatest pole enam tolku, proovi suunduda vanni või duši alla, asendeid vahetada ja arstile või ämmaemandale helistada, et
Kannatlikkus
Mõned sünnitused algavad enne tõelist sünnitustegevust mitmepäevaste tuhudega, mis tulevad ja lähevad. Isegi pärast seda, kui tuhud muutuvad regulaarseks, võtab sünnituse algstaadium esmasünnitajatel keskmiselt 8 tundi ja korduvsünnitajail keskmiselt 5. Nii väga kui sa ka ei sooviks, et sünnitus oleks juba läbi, ei ole põhjust sündmustest ette rutata. Hoia ennast tegevuses, lõõgastu, tarbi palju vedelikke, vajadusel söö ning suhtu sünnitusse kui maratoni, mitte sprinti. Anna arstile või ämmaemandale kindlasti märku, kui jaks otsa saama hakkab. Nemad aitavad sul järgmisi samme ette kalkuleerida ning otsustada, kas need tuleks teha kodus või sünnitusmajas.
Kui ilmneb veritsust, beebi ei liiguta, sa tunned ennast halvasti või tunned muul viisil muret, et sinu sünnitus ei kulge normaalselt, unusta igasugune kodus püsimine ära ja kiirusta haiglasse, kus spetsialistid saavad beebi ja sinu heaolus veenduda. Kui jõuadki sünnitusmajja ja selgub, et kõik näitajad on normaalsed ja sinu ning lapsega on kõik korras, kuid oled endiselt sünnituse varajases staadiumis, võid ilma igasuguse valehäbita mõneks ajaks koju tagasi minna.
Emmede Klubi
