Eesti riigis ootavad rasedat naist ja tema perekonda ees arvukad rahalised toetused: sünnitushüvitis, vanemahüvitis, lapsetoetus, lapsehooldustasu, riiklik sünnitoetus, kohaliku omavalitsuse sünnitoetus, isapalk, vanemapension ja muudki.
Sel nädalal selgitab Emmede Klubi mis on mis, õpetab toetuste suurust arvutama ja toetuseid taotlema.
Tasustatud isapuhkus
Igal isal on õigus saada kaks kuud enne kuni kaks kuud pärast lapse sünnitähtaega kümme tööpäeva tasustatud isapuhkust. Selle eest makstakse tema viimase kuue kuu keskmist palka.
Avalduse selleks teeb isa oma tööandja juures ja ka raha maksab välja tööandja. Tööandja ise taotleb raha sotsiaalkindlustusametist tagasi.
Tihti lepib isa tööandjaga kokku, et võtab isapuhkuse välja siis, kui laps sündima hakkab - alates sünnitusmajja sõidust kümme tööpäeva ehk kaks nädalat. Vahel ei ole see paraku võimalik, siis lepitakse kokku, et isapuhkus toimub eeldatava sünnitustähtaja kandis. Isapuhkuse ajastamine on isa ja tööandja vahelise kokkuleppe küsimus.
Hambaravi kompensatsioon
Rasedad ja alla üheaastase lapse emad saavad taotleda haigekassalt tagasi hambaravile kulunud raha. Ühes kalendriaastas saab taotleda kokku 28,77 eurot.
Kui rase naine käib hambaarsti juures, peab ta sealse arve ise ära maksma ja saatma seejärel Eesti Haigekassale sellesama arve, ämmaemandalt saadava rasedust tõendava dokumendi ja hambaravi hüvitamise avalduse. Alla üheaastase lapse ema saab kompensatsiooni samamoodi, kuid muidugi ilma rasedust tõendava paberita.
Avalduse saab alla laadida haigekassa kodulehel SIIN, täita elektrooniliselt ja saata koos skanneeritud või ülespildistatud arve ja oma ämmaemanda käest küsitud raseduse tõendiga aadressile info@haigekassa.ee.
Kuid avaldus on olemas ka kõikides haigekassa teenindusbüroodes ja postkontorites, kus aidatakse avaldus ka sisse anda!
Vanemapension
Iga lapse eest, kes on sündinud alates 2013. aastast, maksab riik ühele vanemale pensionifondi lisa.
Kohustusliku kogumispensioni ehk II pensionisamba lisasissemakseid tehakse emale või isale või eestkostjale või hooldajale, kes kasvatab kuni kolmeaastast Eestis elavat last. Kumb lapsevanematest täiendavad maksed oma II sambasse saab, otsustavad vanemad omavahelisel kokkuleppel ise.
Riik maksab lapsevanema II sambasse 4% Eesti keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatavast ühe kalendrikuu tulust.
Raha saab seega kasutada pensioniikka jõudes.
Ka vanemapensionit saab taotleda kas Eesti portaali kaudu või sotsiaalkindlustusameti kontoris, ja seegi taotletakse tavaliselt ära üheskoos vanemahüvitise, riikliku sünnitoetuse ja lapsetoetuse taotlemisega. Kuid ka teine vanem peab andma oma nõusoleku - kas Eesti portaalis ID-kaardiga või sotsiaalkindlustusametisse kaasa minnes käsitsi.
Haige lapsega kodus
Kui töötav ema või isa on haige lapsega kodus, maksab haigekassa talle kohe esimesest päevast kuni 14 päeva hüvitist, mis on 80 protsenti eelmise kalendriaasta keskmisest palgast. Kui ema oli eelmisel aastal lapsehoolduspuhkusel, on hooldusleht mõttekam võtta isal, sest ema saaks hüvitist miinimumpalga järgi olenemata oma vanemahüvitise suurusest.
Kas tekkis küsimusi? Kui tekkis, siis küsi julgelt selle artikli all. Mis on dekreet, mis sünnitushüvitis, kuidas seda arvutada, kuidas taotleda, saad lugeda SIIN. Mis on vanemahüvitis, kuidas seda arvutada ja kuidas taotleda, saad lugeda SIIN. Mis on lapsetoetus, mis lapsehooldustasu ning millised on sünnitoetused ja eritoetused lapse saanud perele, saad lugeda SIIN. Homme räägime aga juba mitterahalistest hüvedest!
