Viljakusprobleemid, viljatus ja lapse saamine kehavälise viljastamise ehk IVF-i teel on väga privaatsed teemad, millest paarid harva avalikult kõnelevad. Nii võivad end sellest olukorrast leidvad naised end väga üksikuna tunda, kuigi tegelikult kannatavad viljakusprobleemide all paljud. See inspireeris Poola fotograafi Agata Szymanowiczi, kes ise sai viimaks emaks pärast viite IVF katset, looma projekti "Oodates imet". Szymanowicz pani kirja ja pildistas üles kaheksa naise lood, mida vahendab The Telegraph. Jagame ühte neist.
Agata ja Maya lugu:
Meie lapse eostamine võttis aega neli aastat, kaks nurisünnitust, neli emakasisese viljastamise katset, kaks kehavälise viljastamise ringi, kolm külmutatud embrüo siirdamist, üks munasarjade hüperstimulatsioon ja üks depressiooniepisood. Kui ma mõtlen, kuidas ma veetsin oma kahekümnendad eluaastad püüdes rasestumist vältida, siis ma ei tea, kas nutta või naerda. Kui naiivne ma olin!
Need aastad, mil me püüdsime last saada, olid vaieldamatult kõige raskemad mu elus. Need aastad tõesti muutsid mind. Tasapisi sai minust inimene, keda ma ära ei tundnud, kes mulle isegi ei meeldinud: beebi saamise kinnisideest hullumeelne pisarais õudusunenägu. Unustage Facebookis vastsündinu pilti nähes nutmine, ma kaotasin ükskord enesevalitsuse vaadates "Shreki" multikat, kus Fiona sai teada, et ta on rase! Kuidas see kõik nii kaugele läks?
Mulle tundus, et igal pool on beebikõhud ja titad. Ma ei suutnud oma sõprade raseduste üle rõõmustada. Nende õnn meenutas mulle minu enda igatsust. Küsisin endalt aina: "Miks mina?"
Iga järgmine ebaedukas kuu on täpselt sama raske kui eelmine. Sellega ei harju ära ja selle eest ei saa põgeneda. Iga menstruatsioon oli minu jaoks nagu oma lapse leinamine. Ja seda leina ühiskond ei tunnusta. Sinust oodatakse, et sa elaksid lihtsalt edasi - sest tegelikult ei ole ju midagi juhtunud."
Loe kõiki kaheksat südamlikku lugu ja vaata pilte emakasisese või kehavälise viljastamise või nurisünnituse läbi teinud naistest SIIN.
Kuidas Sulle tundub - kas meie ühiskonnas räägitakse viljatusest ja ebaõnnestunud rasedustest liiga vähe? Kas sellises olukorras naised ja mehed tunnevad end üksi?
