Nii, lõpuks suutsin end kokku võtta ja sellest unejamast jälle kirjutada. Ausõna, puhtalt unele ja mitte magamisele mõtlemine väsitab mind. Olen mõelnud selle postituse kirjutamise peale juba.. hm, 20. novembrist saati? Aga mitte kuidagi ei ole jõudnud selleni. Kaua ma ikka seda paratamatust edasi lükkan.
Lapse ettevalmistamine ööuneks
Enne kui hakkate lapse magamisharjumusi muutma, veenduge, et ta tunneb ennast hästi – ta on terve, tunneb end hästi, ei kannata allergia või muu tervisehaiguse all, mistõttu ta võib ärgata öösiti valu või halva enesetunde pärast (k.a gaasid, hammaste tulek).
Jälgige, et laps saaks päeval piisavalt süüa. Mõnel lapsel on harjumus süüa öö läbi, nii et ta saab öösel ebaproportsionaalselt suure osa vajalikest kaloritest. Põhisöögiajad tuleb viia tagasi päevasele ajale.
Öise söömisvajaduse vähendamiseks võite anda lapsele mõnda aega päeval rohkem süüa. Laps võib öistest ärkamistest kinni hoida nii turvatunde ja emotsionaalse sideme kui ka piima pärast. Oluline on, et laps saaks päevase vajaliku kalorikoguse päeval, mitte öösel.
Oluline märge: kvaliteetne lõunauinak tagab kvaliteetsema ööune
Kõikidest pakutud meetoditest torkas silma just see kahel põhjusel. Esiteks, kuna olin täheldanud, et Anne mitte ei aja meid niisama ööse üles, et tissi lutsutada, vaid tundus, et ta ikkagi sööb. See tähendab, et täidab oma kõhtu. Ehk et kõnetas mind just see osa, kus mainitakse, et laps saab öösel ebaproportsionaalselt suure osa vajalikest kaloritest.
Teiseks, lõin kokku, kui mitu tundi päeval Anne kokku magab ja sain tulemuseks nigelad 2,5 tundi (tavalisel päeval). Meetoditest tulenevalt peaks 4-6kuune laps magama päeval 4-6 tundi. Anne magab küll üsna sageli, aga vähest aega järjest. Seega erilise n-ö avastusena tuli lause „kvaliteetne lõunauni tagab kvaliteetse ööune.“
6. novembril alustasin kahe uue asja katsetamisega üheaegselt. Katsusin Annega pikemalt väljas jalutada, et ta pikemalt magaks ja hakkasin enne lõunaund (vankriga jalutamist) pakkuma lisatoitu.
Vankriga jalutades on meil välja kujunenud muster, et Anne jääb praktiliselt koheselt magama, aga ärkab poole tunni pärast ja nõuab sülle. Sellegipoolest tundus mulle tõenäolisem, et ta jääb pigem vankris uuesti magama kui kodus oma voodis. Vankris on tal käed kinni (fliiskombe sees), ta ei saa neid lutsutada, ei ole ka mänguasju jms, mis võiks uut und segada.
6. november – üks lusikatäis poest ostetud Hipp kõrvita-kartulipüreed+rinnapiim enne lõunaund ja kaks tundi und vankris (magas pool tundi, ärkas, 15 minutit vaatas ringi, siis jäi uuesti magama ja magas poolteist tundi veel). Öösel ärkas endiselt 6-7 korda öö jooksul.
7. november - üks lusikatäis poest ostetud Hipp kõrvitsa-kartulipüreed+rinnapiim enne lõunaund ja umbes kaks tundi und vankris. Öösel magas endiselt kehvasti ja ärkas mitmeid kordi.
8. november – üks lusikatäis poest ostetud Hipp kõrvitsa-kartulipüreed+rinnapiim enne lõunaund ja jällegi umbes kaks tundi und vankris. Pärastlõunal jalutasin vankriga ema juurde ööseks (eriolukord), magas vankris veel pool tundi. Öösel ärkas 2-3 korda (ema juures enamasti magabki paremini, ka päeval).
9. november – üks lusikatäis poest ostetud Hipp kõrvitsa-kartulipüreed segatud enda kodus tehtud ahjus küpsetatud kõrvitapüreega+rinnapiim enne lõunaund ja vaid pool tundi und vankris. Anne keeldus uuesti magama jäämast (jalutasin ärkvel Annega veel umbes 30-45 minutit). Öösel ärkas jälle mitmeid korda üles.
10. november – kaks lusikatäit kodust kõrvitsapüreed+ rinnapiim enne lõunaund ja pool tundi und vankris. Anne kakas õues olla ja keeldus uuesti magama jäämast. Öösel ärkas endiselt mitmeid kordi.
11. november – kaks lusikatäit kodust kõrvitsapüreed+ rinnapiim enne lõunaund ja poolteist tundi und vankris (jalutajaks ämm). Öösel magas Anne paremini, algul tundus, et läheb nagu ikka, aga kuskil alates poole kahest öösel tegi neljatunnise une.
12. november – kaks lusikatäit kodust kõrvitsapüreed+ rinnapiim (Anne ei tahtnud hästi võtta püreed sel korral). Vankris magas pool tundi, seejärel olime natuke külas ja koduteel magas veel pool tundi. Öösel kordus eelneva öö muster.
13. november – ebatavaline päev, käisime Tallinnas ja lõunasöök ning uni oli teistsugused. Püreed Anne ei saanud ning päevauni nihkus natuke. Pikka und ta ei teinud. Öösel ärkas mitmeid kordi, nagu ikka.
14. november – kaks lusikatäit kodust kõrvitsapüreed segatud rinnapiimaga+ rinnapiim enne lõunaund ning Anne magas vankris 45 minutit. Öösel ärkas mitmeid kordi.
15. november – kaks lusikatäit kodust kõrvitsapüreed segatud rinnapiimaga+ rinnapiim enne lõunaund ning Anne magas isaga jalutades umbes kaks tundi lõunaund. Öösel ärkas vaid kaks korda! Esimene hea öö üle pika aja. Anne magas järjest kuus tundi, seejärel ärkas, et süüa ning magas veel neli tundi.
Ööune graafik nägi välja selline: Umbes 20-20.30 uinus, ärkas kell 01.30, sõi, seejärel ärkas 6.30, sõi ja uinus umbes 7.15 ning ärkas kell 9.00.
16. november – kaks lusikatäit kodust kõrvitsapüreed segatud rinnapiimaga+ rinnapiim enne lõunaund. Anne magas pool tundi, oli tunnike ärkvel (vankris) ja magas veel pool tundi. Öösel ärkas 2-3 korda.
17. november – kaks lusikatäit kodust kõrvitsapüreed segatud rinnapiimaga+ rinnapiim enne lõunaund. Jalutasime sel korral kandelinaga, Annes magas pool tundi vaid. Öösel ärkas kaks korda. Hea öö!
18. november – tavapäratu päev. Käisime beebikoolis, mis algas kell 10. Pärast beebikooli jäi Anne vankris magama ja magas esialgu pool tundi, oli seejärel umbes 10 minutit ärkvel ning magas seisvas vankris veel 1. 45 minutit. Alles pärast lõunaund sai (ja sõi hea isuga) püreed segatud rinnapiimaga pluss rinnapiima. Öösel ärkas kaks korda. Hea öö!
19. november – Anne magas vankris 2h ja 15 minutit, seejärel sõi (hea isuga) püreed rinnapiimaga+ rinnapiima. Öösel ärkas 2 korda. Hea öö!
20. november – Anne magas vankris 2h, seejärel sõi (hea isuga) 3 lusikatäit püreed rinnapiimaga+ rinnapiima. Öösel magas halvasti, ärkas palju. Hommikul selgus miks – Anne oli haige.
Kui nüüd selle põhjal kokkuvõtteid teha, siis võib öelda, et vaikselt hakkas looma, aga siis jäi Anne haigeks. Unekooli saab siiski teha vaid tervele lapsele, nii et mõni päev kulges Anne haiguse rütmis.
Eelmine kolmapäev käisime ka korralisel arstivisiidil, kus meid teavitati, et Annel on ülemised igemed turses. Nii et… jeee! On oodata hammaste lisa! Kuni detsembri alguseni kulges meie elu justkui hammaste tulemise valu rütmis. Ega täpselt ei teagi öelda, milles asi, sest hambaid justkui ei paista ega ei ole abi ka igemegeelist. Ega paratsetamooli küünlast. Novembrikuu viimased ööd möödusid meil nutuga ärkava lapsega. Öösel oli täielik hullumaja, samal ajal kui päeval oli kõik justkui korras. No ei tea. Igatahes see kõik OLI nii.
Eile ja üleeile öösel läks justkui paremini, jälle. Eile, näiteks Anne uinus kell kaheksa, seejärel ärkas, et süüa kell üksteist ning pärast seda uuesti kell kolm, siis kell viis ja lõplik äratus oli kell seitse. Nuttu ega midagi sellist ka ei olnud. Sellised ööd on täitsa talutavad. 3-4 tundi und jutti on juba päris hea. Kui oled mõned kuud järjest iga 1,5-2 tunni järel üles ärganud, siis oskad hinnata 3-4 tunni pikkuse une rõõme.
Nii palju on ka muutusi olnud Anne unedes, et nüüd ta magab hea meelega ka seisvas vankris. Mis on väga mugav variant minu jaoks. Enamus päevadest magabki Anne nüüd köögiakna all, beebimonitor kõrval. Enam ei kujutaks ettegi elu ilma selle monitorita. Ükspäev see monitor millegipärast lülitas end suvalisel hetkel välja ja täiesti juhuslikult avastasin, et plika oli üles ärganud. Aga ma ei kuulnud toast absoluutselt mitte midagi! Tänu ema instinktile vms õnnestus ikkagi õigel ajal jaole saada.
Ja mis veel – Anne magab seal akna all vahel suisa kaks ja pool tundi! Halleluuja! Päris magama ma ei julge jääda sel ajal, aga koristada-lugeda-maalida saan küll ja veel. Ainult et nüüd on meie piiga justkui ära vahetatud ja magabki eelistatult just õues. Toas jääb ta suure vingerdamise ja veiderdamisega magama ja sedagi vaid pooleks tunniks. Panen aga vankrisse õue ja tüüp põõnab südamerahuga tunde. No jah, ei olnud nii ammu, kui Anne ei kannatanud vankris olemist ega magamist absoluutselt…
Arstil käies uurisin nii muuseas ka, et milliste külmadega siis enam last õue ei viida. Üllatuseks sain vastuseks, et piir on -10 kraadi. Mis on ju natuke paha, kuna Eesti talved kipuvad enamasti ikka neid kraade ületama. Nägu läks kõveraks küll, kui hakkasin mõtlema, et pean Annega iga päev sõdima hakkama selle une pärast ja et ta ei teegi siis enam pikki unesid. Arst soovitas lahtise akna alla laps magama panna. Aga meil on see pea võimatu, sest meil on topelt aknad ja ühetoaline. Kui Anne värsket õhku ahmib, siis mis mina teen? Panen ka õuevatid selga ja istun temaga koos? Rääkimata siis sellest, et meil ei ole siis sooja tuba, kuhu pärast und minna…
Kui külmaga teie lapsed on õues vankris maganud? Kui sageli ja kui pikki unesid teie lapsed üldse päeval teevad?
NB! Pildid on tehtud veel mitte nii külmal ja lumisel ajal nagu praegu ehk umbes paar nädalat tagasi.
maiks21
Irinaaa