Murelik Emmede Klubi lugeja soovis teada, kas suurenenud voolus on raseduse ajal normaalne nähtus või on sellisel juhul põhjust muretsemiseks? Palusime küsimusele vastamisel abi erahaigla Fertilitas ämmaemandalt Maarja-Liis Kotkalt.
„Suurenenud valgevoolus raseduse ajal on täiesti normaalne nähtus,“ kinnitab ämmaemand. Kuna menstruatsioon jääb raseduse ajal ära ja hormonaalne tase naise organismis on teistsugune kui tavaliselt, eritub seetõttu rohkem valgevoolust. Vaid siis, kui voolusega kaasnevad kipitus, sügelus või ebamugavustunne urineerimisel või kui voolus muutub väljanägemiselt teraliseks ja nö „kohupiimjaks“, on põhjust kahtlustada tupeseent.
Rasedusaegne tupeseen on väga tavaline ning sage nähtus, sest naise immuunsüsteem on raseduse ajal nõrgenenud ning seennakkustele vastuvõtlikum. Ka tupeseene tekkes on suur roll muutunud hormonaalsel tasakaalul raseda naise kehas. „Kindlasti ei ole tupeseene diagnoosi korral põhjust muretseda või häbeneda, sest see ei ole seotud puuduliku isikliku hügieeniga. Suurel osal naistest ravitakse raseduse ajal vähemalt korra tupeseent,“ lohutab Maarja-Liis. Ämmaemanda sõnul võib tupeseen raseduse ajal tekkida korduvalt, kuid see ei ohusta kuidagi tulevase ema või tema sündimata lapse tervist. Tupeseene vältimiseks võib abi olla tarbitud suhkrukoguse vähendamisest – Maarja-Liisi sõnul loob palju magusat söönud naise uriin seennakkuse tekkeks soodsama keskkonna. Kui naine kahtlustab, et suurenenud vooluse näol võib tegemist olla tupeseenega, tasuks kindlasti konsulteerida arsti või ämmaemandaga, kes vajadusel ravi määrata saab. Tupeseent ravitakse lokaalselt – tupeküünaldega ja/või välispidiselt määritava kreemiga või suukaudsete ravimitega. Säärane ravi ei kujuta ämmaemanda sõnul rasedusele mingisugust ohtu. Tupeseene ravile tuleks erilist tähelepanu pöörata raseduse lõpuks, sest sünnituse ajaks on oluline tupeseenest vabaneda. „Seennakkusega voolus muudab tupe limaskesta hapraks ja rabedaks ning see soodustab sünnituse ajal rebendite teket,“ kirjeldab ämmaemand tupeseenega kaasnevaid ohte.
Kui tekkiv tupevoolus on hallika tooniga või väga spetsiifilise kala meenutava lõhnaga, võib Maarja-Liisi sõnul tegemist olla bakteriaalse vaginoosiga. „Bakteriaalne vaginoos on tupe mikrofloora häirumisel tekkiv haigus, mille teket võivad soodustada näiteks külmetushaigused, stress, hormonaalsed muutused ja ka ebapiisav intiimhügieen,“ selgitab ämmaemand. Sümptomite ilmnemisel tuleks kindlasti pöörduda arsti või ämmaemanda poole, kes saab haiguse diagnoosida ning vajaliku ravi määrata. Bakteriaalset vaginoosi ravitakse antibiootikumidega (lokaalselt või suukaudsete ravimitega) ja selle ravi on väga tähtis, et põletik ei süveneks ega areneks edasi. Kuna haiguse kindlat põhjust ei ole enamasti kindel selgeks teha, on seda ämmaemanda sõnul raske ka ennetada. Kõige rohkem on abi hoolikast intiimhügieenist, mugavast puuvillasest pesust ja ka spetsiaalseid tupekaudseid piimhappebaktereid sisaldavaid kuule, mis aitavad tupe mikrofloorat stabiilselt normis hoida ning haiguste teket ära hoida.
Igasuguse verise vooluse puhul soovitab Maarja-Liis kindlasti arsti või ämmaemandaga konsulteerida. „Lühiajaline tumedam määrimine on raseduse alguses, eriti oodatava menstruatsiooni ajal, küllaltki normaalne, kuid ka sellisel juhul oleks mõistlik oma ämmaemandaga aru pidada,“ räägib Maarja-Liis. Kui raseduse ajal esinev veritsus on helepunane ja meenutab koguseliselt menstruatsiooni, tuleb ämmaemanda sõnul kiiremas korras pöörduda sünnitusmaja erakorralisse vastuvõttu.
Emmede Klubi
