Kui planeerite lapsevanemaks saamist, on kindlasti mitmeid aspekte, millele mõtlema peate - kuidas me hakkama saame, kas meie laps sünnib tervena, kuidas me majanduslikult toime tuleme, kas minu vastakad tunded on normaalsed. Usume, et on palju ka neid tulevasi lapsevanemaid, kes sooviksid veidi rohkem teavet seaduste kohta, mis kehtivad raseduse ajal ja pärast sünnitust. Toome teile siia välja peamised seadused, mis puudutavad rasedust, sünnitust ja lapse esimesi eluaastaid.
Rasedusega on soovitatav arvele võtta enne 12. rasedusnädalat. Meditsiiniliselt on see oluline avastamaks võimalikult vara raseduse anomaaliaid – emakavälist rasedust, raseduse katkemist jpm, samuti on teatud olukordades võimalikult varajane probleemi tuvastamine lapse ja ema tervise seisukohalt määrav. Kuid ka need emad, kes tunnevad, et kõik on korras ja muretsemiseks pole põhjust, võiksid siiski esimese visiidi teha teise raseduskuu jooksul, kuna paljudes omavalitsustes, sh Tallinnas on kohaliku omavalitsuse poolt makstava ühekordse sünnitoetuse tingimuseks, et lapse sünnitanud ema oli võetud rasedusega arvele enne 12. rasedusnädalat ja on olnud arsti regulaarsel jälgimisel.
Kõigil last ootavatel naistel on alates 12. rasedusnädalast õigus ravikindlustusele. Kui rase ei õpi ega tööta, ta pole registreeritud töötuna ning tal ei ole kehtivat ravikindlustust, tuleb kindlustuskaitse taotlemiseks esitada isikut tõendav dokument ja arsti või ämmaemanda poolt väljastatud tõend raseduse tuvastamise kohta haigekassa klienditeenindusbüroosse. Kindlustuskaitse tekib ravikindlustuse andmekogusse kande tegemisest. Haigekassal on õigus teha kanne viie kalendripäeva jooksul pärast nõuetekohaselt vormistatud dokumentide haigekassasse saabumist. Kindlustuskaitse lõpeb kolm kuud pärast arsti määratud eeldatavat sünnituskuupäeva.
Töötava raseda õigused Töölepingu seaduse alusel:
- rasedal ja töötajal, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele, on õigus nõuda tööandjalt ajutiselt terviseseisundile vastavat tööd, kui töötaja terviseseisund ei võimalda töölepingus ettenähtud tööülesandeid täita kokkulepitud tingimustel; kui tööandjal ei ole võimalik töötajale tema terviseseisundile vastavat tööd anda, võib töötaja tööülesannete täitmisest ajutiselt keelduda; nendel juhtudel peab töötaja tööandjale esitama arsti või ämmaemanda tõendi, millest nähtuvad terviseseisundi tõttu töötamise piirangud ning võimaluse korral ettepanekud terviseseisundile vastavate tööülesannete ja -tingimuste kohta; rasedus- ja sünnituspuhkuse lõppemisel on naisel õigus kasutada paranenud töötingimusi, millele tal oleks tekkinud õigus äraoleku ajal;
- ületunnitöö tegemist ei saa nõuda alaealiselt, rasedalt ja töötajalt, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele;
- rasedat ja töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast või puudega last, võib töölähetusse saata üksnes tema nõusolekul;
- naisel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust 140 kalendripäeva, mis muutub sissenõutavaks vähemalt 70 kalendripäeva enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva; kui naine hakkab kasutama rasedus- ja sünnituspuhkust vähem kui 30 päeva enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva, lüheneb rasedus- ja sünnituspuhkus vastava ajavahemiku võrra;
- rasedus- ja sünnituspuhkuse eest on õigus saada hüvitist ravikindlustuse seadusele kohaselt;
- rasedal on õigus nõuda põhipuhkust sobival ajal vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust;
- tööandja ei või töölepingut rasedaga või naisega, kellel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust, või isikuga, kes kasutab lapsehoolduspuhkustvõi lapsendaja puhkust, üles öelda koondamise tõttu, välja arvatud tööandja tegevuse lõppemisel, tööandja pankroti väljakuulutamisel, kui tööandjategevus lõpeb, või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu; tööandja ei või töölepingut rasedaga või naisega, kellel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust, üles öelda töötaja töövõime vähenemise tõttu (seda kohaldatakse üksnes juhul, kui töötaja on teavitanud tööandjat oma rasedusest või rasedus- ja sünnituspuhkuse õigusest enne ülesütlemisavalduse kättesaamist või 14 kalendripäeva jooksul pärast seda; tööandja nõudmisel peab töötaja esitama rasedust kinnitava arsti või ämmaemanda tõendi).
Rasedus- ja sünnituspuhkus
Haigekassa maksab sünnitushüvitist sünnituslehe alusel ainult töötajana ravikindlustatud naistele. Sünnituslehte on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkusele (edaspidi sünnituspuhkus) jäämisel kuni 140 päeva. Hüvitist makstakse sünnituslehele märgitud töö- või teenistuskohustustest vabastuse esimesest päevast alates ning ühe kalendripäeva eest 100%.
Sünnituspuhkusele on võimalik jääda 30–70 päeva enne eeldatavat sünnitamise kuupäeva (30.–36. rasedusnädal). Kui naine jääb rasedus- ja sünnituspuhkusele vähemalt 30 päeva enne eeldatavat sünnitamiskuupäeva, on tal õigus saada sünnitushüvitist 140 päeva eest. Jäädes sünnituspuhkusele hiljem, peab arst või ämmaemand vähendama vastavalt ka sünnituslehe kestust, misläbi kahaneb hüvitis nende päevade võrra, mille võrra hiljem sünnituslehele jäädi.
Kui raseduse ajal kergendati arsti või ämmaemanda otsuse alusel raseda töö- või teenistuskohustusi või viidi ta üle teisele tööle, siis on tal õigus saada sünnitushüvitist 140 päeva eest vaid juhul, kui ta jääb sünnituspuhkusele vähemalt 70 päeva enne eeldatavat sünnitamiskuupäeva. Kui kirjeldatud juhul jääb naine sünnituspuhkusele hiljem, peab arst või ämmaemand vähendama vastavalt ka sünnituslehe kestust, misläbi kahaneb hüvitis nende päevade võrra, mille võrra hiljem sünnituslehele jäädi.
Kui sünnitanud naisel on kahtlusi talle väljastatud sünnituslehe perioodi õigsuses, siis peaks ta esmalt võtma ühendust sünnitusabi osutanud raviasutusega. Kui sünnitus toimub enne sünnituspuhkusele jäämist ja rasedus on kestnud üle 28 nädala, väljastatakse sünnitusleht sünnitamise kuupäevast 140 kalendripäevaks.
Lapsehoolduspuhkusel viibiv naine, kes soovib võtta uut sünnituspuhkust ning saada selle eest sünnitushüvitist, peab lapsehoolduspuhkuse katkestama. Selleks tuleb esitada tööandjale avaldus lapsehoolduspuhkuse katkestamiseks. Märkides avaldusele lapsehoolduspuhkuse lõpetamise kuupäevaks sünnituspuhkuse alguskuupäevale eelneva päeva, ei pea naine vahepeal tööle minema. Avaldus tuleb tööandjale esitada enne sünnituspuhkuse algust piisava ajavaruga (vähemalt 15–30 päeva varem), et tööandja ja haigekassa jõuaksid kindlustuse õigeaegselt vormistada.
Põhipuhkus
Rasedal on õigus nõuda põhipuhkust sobival ajal vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust. Juhul kui lapseootel naine soovib välja võtta vaid väljateenitud puhkusepäevad, on kasulik teada, et väljateenitud puhkuseaja arvestusse lisanduvad ka puhkusepäevad rasedus- ja sünnituspuhkusel oldud päevade eest – 28-päevase põhipuhkuse korral tekib dekreetpuhkuse aja jooksul õigus 11 puhkusepäevale.
Isapuhkus
Isal on õigus saada kokku kümme tööpäeva isapuhkust kahe kuu jooksul enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva ja kahe kuu jooksul pärast lapse sündi. Isapuhkuse eest tasutakse tema keskmise töötasu alusel, kuid mitte rohkem, kui on kolmekordne Eesti keskmine brutokuupalk andmete alusel, mis Statistikaamet on avaldanud puhkuse kasutamise kvartalist arvates üle-eelmise kvartali kohta.
Hea teada!
- Rasedal on õigus käia töö ajast arsti või ämmaemanda visiitidel.
- Naistel, kes sünnitushüvitist ei saa, on siiski võimalik taotleda vanemahüvitist (nn emapalka).
- Üldjuhul on kuni lapse 70 päeva vanuseks saamiseni õigus vanemahüvitisele last kasvataval emal, pärast lapse 70 päeva vanuseks saamist võivad vanemad kasutada õigust vanemahüvitisele kordamööda.
- Kui vanem ei ole oma järjestikuste laste sündide (tingimusel, et laste sündide vahe ei ületa 2 aastat ja 6 kuud) vahelisel perioodil tulu teeninud, määratakse vanemahüvitis seoses järgmise lapsega eelmise hüvitise suuruses. Juhul, kui vanem teenis tulu järjestikuste sündide vahelisel perioodil, siis võrreldakse tulusid, mis olid aluseks vanemahüvitisele eelmise lapsega seoses, tuludega, mis võivad olla aluseks järgmisele vanemahüvitisele ning vanemahüvitis määratakse suurema keskmise tulu alusel. Kui vanemale määratakse vanemahüvitis samas suuruses, mida maksti ka seoses eelmise lapsega, on emal õigus ka sünnitushüvitise ja vanemahüvitise vahe hüvitamisele (seda üksnes tingimusel, kui ema kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust seoses viimase lapse sünniga).
- Vanemaüvitise suurus arvutatakse taotleja eelmise kalendriaasta ühe kalendrikuu keskmise tulu alusel. Hüvitise suuruseks kuus on reeglina 100% hüvitise saaja eelmise kalendriaasta ühe kuu keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatud tulust.
- Kooskõlas tulumaksuseadusega maksustatakse vanemahüvitis tulumaksuga.
- Isal on õigus saada ema rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal või kahe kuu jooksul pärast lapse sündi 14 kalendripäeva täiendavat lapsepuhkust.
Kasutatud allikad: Puhkuseseadus, haigekassa.ee, sotsiaalkindlustusamet.ee, Töölepingu seadus
