Partner või tugiisik sünnitusel

Partner või tugiisik sünnitusel

14. Apr 2017, 15:00 Emmede Klubi Emmede Klubi

Kas minna sünnitama koos lapse isaga, üksi või hoopis mõne muu tugiisikuga? Või olete mehega eri meelt, kas ta peaks sünnitustuppa kaasa tulema või mitte? See arutelu on normaalne osa tänapäevasest rasedusest. 

Paarid, kes on koos sünnitusel käinud, räägivad enamasti hiljem, et see sündmus on olnud väga ilus ja tugevdanud nende omavahelist suhet. Mehed räägivad, et sünnitusel viibimine on pannud neid naisi paremini mõistma ja rohkem austama, ning et oma lapse ilmale tuleku nägemine on elumuutev kogemus. 

Samas mõni mees tõesti ei taha sünnitusele kaasa tulla. Võib-olla kardab ta näiteks verd? Kui siiras omavaheline vestlus ja see artikkel mehe meelt ei muuda, siis võiksid tema soovi austada. Samuti on naisi, kes eelistaksid sünnitada ilma meheta.

Siiski on hea, kui saad sünnitama minna koos kellegagi, kes saab olla sulle füüsiliseks ja moraalseks toeks - aidata sind asendite võtmisel, tuua ja anda sulle vett juua, julgustada ja ergutada, lohutada raskel hetkel. Selleks võib olla nii lapse isa kui ka mõni teine sulle lähedane isik, kellega koos olles tunned end üdini turvaliselt, näiteks sinu ema või parim sõbranna. Kui sul ei ole ühtegi lähedast sünnitusele kaasa võtta (või sa ei taha seda teha), võid mõelda ka sünnitoetaja või individuaalse ämmaemanda palkamisele.

Kuid et tugiisik oleks võimeline sulle sünnituse ajal vajalikku tuge pakkuma, peab ta üht-teist enne tähtaja saabumist teadma. Hea ettevalmistusviis on osalemine perekooli spetsiaalses loengus tugiisikule ning üldises sünnituse kulgu tutvustavas loengus. Mõned mehed aga ei saa loengus osaleda, sest see toimub tööajal. Pole hullu, tegelikult saad tugiisiku teda eesootavaks ette valmistada ka ise! Vii oma partner kurssi sünnituse protsessiga: tutvusta talle millised on sünnituse erinevad faasid ja mis nendes faasides tavaliselt toimub, kuidas võib sinu käitumine sünnituse ajal tavapärasest erineda ning mis toimub sinu ja beebiga pärast tema sündi.

Kõige tähtsam on aga, et tugiisik teaks järgmist:

  • Ole sünnitaja jaoks olemas!
  • Ole positiivne!
  • Tuhu ajal on sünnitajal hea, kui ta saab kellelgi käest kinni hoida või kellegi najale toetuda.
  • Tunnusta ja kiida sünnitajat!
  • Hooli, mõista ja täida soove.
  • Hinga koos sünnitajaga.
  • Paku juua ja süüa.
  • Pühi higi!
  • Aita sünnitajal keskenduda ja austa vaikust.
  • Aita muuta asendeid.
  • Masseeri ja silita hellalt, rahustavalt, julgustavalt.
  • Rahusta ja lohuta.
  • Ole vahendajaks sünnitaja ja haigla personali vahel. Naisel on oma soovidest kergem rääkida sulle, sina saad neid edastada ämmaemandale - ja vastupidi.
  • Jaga vastutust otsustamisel.
  • Nõustu, kui sünnitaja ei soovi silitusi, massaaži või hellitusi.
  • Hea mõte on ka näidata oma tugiisikule Emmede Klubi videot tugiisiku loengust!

 

Kas ja kes oli Sinuga sünnitusel kaasas? Kuidas see otsus sündis ja kuidas otsusega rahule jäite?


20161114124936-94973.jpg

15. Apr 2017, 17:49

Mõlema poja sünni juures on olnud abikaasa. See oli kõige õigem ja parem otsus. Tundsin ennast palju turvalisemalt ja kindlamalt. Midagi vaja oli, siis sai abikaasa abiks olla. Sünnitustoast lahkus vaid väljutusperioodi ajaks, siis kui lapse pea juba paistis. Ta lihtsalt ei kannatanud edasi olla 😃 Aga ega ma ise ka ei soovinud... siis oli see juba intiimsem hetk. Esimese lapse sünnitasin 19.aastaselt (8h 23min), teise 21.aastaselt(5h 10min). Olen oma abikaasale väga tänulik, et toetas mind! Kindlasti on see ka huvitav ja emotsionaalne kogemus abikaasale.