Selleks, et emakast saaks mõnus pesa kasvavale inimesehakatisele, peab väike pirnisuurune elund kasvama kogu kõhuõõnt täitvaks organiks. See saab võimalikuks tänu rasedushormoonidele, mis muudavad emaka silelihase elastseks ja järeleandlikuks. Kuna keha on tervik, muutuvad lõdvemaks ka silelihased mujal organismis. Silelihaste toonusest sõltub muuhulgas ka soolestiku liikuvus ja sulgurlihaste pinge. Just seepärast lõtvub ka maolukuti, mis hoiab seeditava toidu maos, ega lase sel liikuda tagasi üles söögitoru suunas. Kui kõrvetav kibe-hapukas maomahl satub söögitorru, tekivad kõrvetised. Mõnikord võib seda kirbet maitset tunda isegi neelus või suus.
Kuna kõrvetiste põhjus raseduse ajal on hormonaalne, siis võivad kõrvetised kimbutada ka raseduse esimesel poolel. Enam probleeme põhjustavad kõrvetised aga raseduse teisel poolel, kui hormoonidest tingitud põhjustele lisandub suureneva emaka surve maole ja soolestikule.
Söömine
Enamasti tekivad kõrvetised söömise järgselt. Magu on siis nagu servani täidetud anum, mille kaan korralikult ei sulgu. Seepärast ei soovita pärast söömist kohe pikali heita ega ette kummarduda. Pärast sööki oleks hea veidi istuda, või veel parem, kui jalutada. Ja vahetult enne magamaminekut ei ole tervislik süüa - seda teavad ju kõik! Kui kõrvetised tekivad ka tühja kõhuga, siis on abi voodi peatsi tõstmisest, või kui see ei ole võimalik, siis kõrgemast peaalusest.
Sööge väiksemaid koguseid korraga. Sööge rahulikult, toitu korralikult mäludes. Kiirustades söömine eeldab toidu rohke vedelikuga allauhtumist ja magu täitub liigselt. See omakorda tõstab kõrvetiste tekkimise riski.
Ka toidu valik on oluline. Vältige rasvaseid, vürtsiseid ja säilitusainetega töödeldud toite. Sellised toidud seeduvad aeglaselt ja püsivad maos kaua, tekitades sealjuures rohkesti gaase.
Leevendust võib tuua nätsu närimine, tooreste kaerahelveste või kuiva müsli näksimine pärast sööki. Ka väikese sidrunikillu või imemiskommi lutsimine võib aidata.
Rasedusest tingitud kõrvetised ei ole küll haigus, kuid mõnikord ei piisa lihtsatest toitumissoovitustest ja vaja võib minna ka ravimeid.
Ravimid
Kas on üldse ravimeid, mida võib julgelt ja ohutult raseduse ajal kasutada?
Enamus mao happesust alandavatest ravimitest sisaldavad lisaks magneesiumile ka alumiiniumi (alumiiniumhüdroksiid või alumiinimamnioatsetaat). Alumiinium on inimesele toksiline. Isegi siis, kui seda satub organismi väikestes kogustes. Lisaks neurotoksilisele alumiiniumile sisaldavad mõned antratsiidid ja alginaadid ka etanooli, mis mingil juhul ei sobi rasedale.
Seega tuleks valida preparaat, mis sisaldab vaid kaltsiumi (kaltsiumkarbonaat) ja magneesiumi (magneesiumkarbonaat). Kaltsiumi ohutu päevane annus vastab 5,5-7,5 Rennie tabletile. Magneesiumi soovitatav päevane kogus raseduse ajal on 350-450 mg, mis vastab koguni 20 Rennie tabletile. Seega võib kaltsiumkarbonaati ja magneesiumkarbonaati sisaldavat preparaati võtta vajadusel kuni 5 tabletti päevas kogu raseduse jooksul. Kaltsium ja magneesium reageerivad mao happega kiiresti ja kõrvetised taanduvad 5-6 minuti pärast. Kõrvetiste ravimit võetakse vajadusel pärast sööki või valu korral, üks tablett korraga.
Kokkuvõtteks
Kui kõrvetised kimbutavad tehke soovitatud muudatused elu- ja toitumisviisides ning kui see ei ole küllaldane, kasutada paikselt toimivaid ravimeid, mille ohutus on kindlaks tehtud.
Allikas: meelespea
