Revolutsioonilise protseduuri läbi on maailma sündinud laps, kes kasvas sellessamas emakas, milles tema emagi. Noorele naisele siirdati tema ema emakas ning viljastumine toimus kunstlikul teel.
Imeprotseduuri käigus emaks saanud rootslanna, kes oma emaka 20ndates eluaastates vähile kaotas, kirjeldab mõtet sel viisil emaks saamisest kui midagi „kujuteldamatut“.
„On kirjeldamatu, kui õnnelikud me oleme,“ ütles ta. „See on kõik, mida ma loota oskasin ja enamgi.“ Oma üheksakuuse poja privaatsuse huvides palus ema, et tema ning tema ema identiteete loo kirjutamise käigus ei paljastataks.
Dr Mats Brännström, kes selle revolutsioonilise protseduuri taga on, on aidanud kaasa nelja beebi (kellest kõik on poisid) sünnile, kes on sündinud siirdatud emaka abil ning viieski nö. „imebeebi“ on peagi sündimas. Brännström ütles, et kõnealuse protseduuri juures oli midagi tõeliselt erilist: „See üksainus emakas ühendab ühe perekonna kolme generatsiooni,“ ütles ta.
Enne doktor Brännströmi läbimurret oli varem tehtud kaks katset (Saudi Araabias ning Türgis) siirdatud emaka viljastamiseks, kuid kumbki neist ei viinud lapse sünnini. Arstid Suurbritannias, Prantsusmaal, Ameerikas ja mujal maailmas plaanivad sarnaseid operatsioone hiljuti surnud organidoonorite abil, kuid elusdoonoreid ei ole kusagil mujal seni kasutatud.
Sahlgrenska ülikoolihaigla professor, sünnitusarst ning günekoloog Brännström alustas üheksale naisele emakate siirdamist teaduseksperimendi käigus kaks aastat tagasi. Nende üheksa naise hulgas oli ka värske ema, kes oli ühtlasi esimene, kellele emakas siirdati.
Komplikatsioonide tõttu tuli kaks siirdatud emakat eemaldada. Katses osalenud naised olid kas emakata sündinud või olid need vähkkasvajate tõttu eemaldatud.
Värske ema, kes on kolmekümnendate eluaastate alguses, meenutab hetke, kui haiglatöötajad tõid tema ema ratastoolis palatisse, et siirdamisega algust teha: „nutsin ja ütlesin talle, et armastan teda ning tänasin teda selle eest, mida ta minu heaks teeb.“ Tema ema – beebi vanaema – ütles, et oli kõhklemata nõus, kui tütar ideega lagedale tuli. Vanaema sõnul on raske lõpuni mõista, millise tohutu murrangulise protsessi nad läbi teinud on, kuid lisab samas: „mõnikord meeldib mulle mõelda, et olen osa ajaloost!“
Ema tegi läbi kunstliku viljastamise protseduurid, et tema munarakkudest ning tema abikaasa seemnerakkudest saaksid valmida embrüod. Arstid ootasid pärast emaka siirdamist aasta, et veenduda, et organ on protseduuriks valmis. Pärast nelja katset embrüod uude emakasse siirdada jäi naine rasedaks. Komplikatsioone ei olnud ning naine sünnitas plaanilise keisrilõikega.
„See, kui tema põske esimest korda enda oma vastas tundsin, oli maailma kõige imelisem tunne,“ ütles ema elumuutva esmakohtumise kohta beebiga. Dr Brännströmi auks panid värske ema ja tema abikaasa lapsele keskmiseks nimeks Mats.
Ema ütles, et ühel päeval kavatsevad nad poisile rääkida, kuidas ta siia ilma tuli. „Minu jaoks on oluline, et minu laps saab alati teadma, kui tahetud ja oodatud ta oli,“ ütles ta. „Loodetavasti on emakasiirdamine selleks ajaks, kui minu poeg suureks kasvab, tunnustatud viljakusravi meetod ning et ta teab, et ka temal oli selle saavutamises tähtis roll.“
Üheksakuuse poisi ema ning tema abikaasa mängivad mõttega teisest lapsest; siirdatud emakas on mõeldud kandma kahte rasedust enne, kui see lõpuks eemaldatakse. Siis saab ema lõpetada medikamentide manustamise, mis takistavad organismil uut organit tõrjumast. Noor naine rõhutab, kui tänulik ta oma emale selle kingituse eest on:
“Tõeliselt unikaalne on asja juures see, mille me koos emaga läbi tegime,“ ütles ta. „See on suur asi - minu last ning tema vanaema jääb see eriline side igaveseks saatma.“
(Allikas: The Guardian)
Emmede Klubi
Irinaaa
Mirjam