Rasedus võib esimesel korral pea parasjagu segi ajada, sest uut informatsiooni on lihtsalt nii palju. Siit leiad kõik, mida naine terve raseduse tarbeks teadma peaks, kirja panduna kümnesse punkti:
1. Planeeri ette. Oma eluviiside tervislikumaks muutmisega võiks alustada juba enne rasedaks jäämist. Rasedust planeerides võta iga päev 400 mikrogrammi foolhapet, lisaks ka b-vitamiini, sest need aitavad ennetada levinud väärarengute - neuraaltoru defektide - teket. Loobu suitsetamisest, alkoholist, narkootikumidest. Käi naistearsti juures raseduseelses kontrollis.
Kui oled juba rase, siis ära muretse - vii kõik need muudatused lihtsalt võimalikult kiiresti sisse.
2. Ümbritse end toetava võrgustikuga. Rasedusaegse ärevuse ja depressiooni vältimisel on väga palju abi empaatilisest ja toetavast partnerist, perekonnast, sõpradest, töökeskkonnast. Võid füüsilise ja emotsionaalse lisatoe saamiseks pöörduda ka doula poole. Ka sünnitusel tulevad paremini toime, vajavad vähem valuvaigisteid ja meditsiinilisi sekkumisi need naised, kes on hästi toetatud. Ning emotsionaalne tugi perekonna poolt raseduse ajal vähendab ka hilisemat sünnitusjärgse depressiooni tekkeriski.
3. Leia endale sobiv arst või ämmaemand. Kui isiksused ei klapi, sa ei tunne end oma arsti või ämmaemanda poolt hoituna ja turvaliselt, teil ei teki usalduslikku suhet, siis vaheta võimalusel sinu rasedust jälgivat meedikut.
4. Tunne ohumärke, mis vajavad raseduse ajal kindlasti meditsiinilist kontrolli:
- Nahasügelus, eriti käte ja jalgade sügelus
- Peapööritus, minestamine, õhupuudus, südame pekslemine, nägemishäired, näo või jäsemete tursed
- Valu või kõrvetav tunne pissimisel
- Lapse tavapäraste liigutuste vähenemine või kadumine
- Regulaarsed emakakokkutõmbed, mis ei leevene puhates ega vannis
- Tugev alaseljavalu
- Vaginaalne verejooks
- Heleda vedeliku tilkumine, lekkimine (võib olla lootevesi)
5. Söö hästi, aga mitte kahe eest. Raseduse ajal on eriti tähtis, et iga kalor oleks kvaliteetne. Söö palju kiudaineid, mis aitab ka kõhukinnisuse vastu. Mõtle kindlasti sellele, et sinu toidulaud sisaldaks piisavalt proteiini ja rauda. Joo palju vett. Söö neli-viis väiksemat, mitte kaks-kolm suuremat toidukorda päevas. Väldi toorest liha, kala, muna, pastöriseerimata piimatooteid ning suure elavhõbedasisaldusega kalu nagu tuunikala.
6. Liigu. Rasedad naised võiksid teha trenni vähemalt 30 minutit päevas, vähemalt kuus päeva nädalas (väljaarvatud juhul, kui arst on liikumist meditsiinilisel põhjusel piiranud). Füüsiline trenn leevendab seljavalusid, kõhukinnisust ja iiveldust. Tugevad kopsud ja süda tulevad sünnitusel kasuks.
7. Ole ettevaatlik. Ära unusta kasutada autoga sõites alati turvavööd. Hea, kui ka spetsiaalselt rasedatele mõeldud turvavöö suunajat. Ära harrasta spordialasid, kus võid kukkuda või põrutada saada.
8. Väldi mürgiseid aineid. Hoidu kokkupuutest tugevate puhastusvahenditega, hoidu BPA-d (sünteetilist östrogeeni) sisaldavatest materjalidest, sigaretisuitsust / passiivsest suitsetamisest, taimekaitsemürkidest. Pese köögi- ja puuvilju enne söömist korralikult. Jäta kassi liivakasti puhastamine teiste pereliikmete hooleks.
9. Jälgi oma kaalutõusu. Tavapäraselt öeldakse, et normaalkaalus naine võiks rasedusega juurde võtta 11-16 kilogrammi, rasedust alakaalus alustanud naine kuni 18 kg ja ülekaalus naine 7-11 kg.
Arvestades praegust ülekaalulisuse ja rasvumise epideemiat läänemaailmas, on aga mõned eksperdid hakanud viimases soovituses kahtlema. Uuringud näitavad, et enamik naisi võtab raseduse ajal liiga palju juurde.
Ülekaalulistel emadel on suurem risk rasedusaegsete komplikatsioonide, sh gestatsioonidabeedi, kõrge vererõhu ja preeklampsia tekkeks. Ka ülekaaluliste rasedate beebid kipuvad suurema kasvuga olema, mis suurendab komplikatsioonide, sh keisrilõike riski sünnitusel. Kuid NB! dieeti pidada raseduse ajal ei tohi!
10. Kui koged stressi, siis otsi abi. Mõned uuringud on näidanud, et tugev või krooniline stress mõjutab loodet negatiivselt.
Kas Sinul õnnestus raseduse ajal nendest kümnest tervisereeglist kinni pidada?
