Tervislik toitumine on alati oluline, kuid raseduse ajal selle olulisus sõna otseses mõttes mitmekordistub.
Räägime teist korda emaks saava Mirjamiga sellest, millised on olnud tema toitumisharjumused raseduse ajal ning uurime, millised on tema kummalised “raseda isud”.
Tervislik tänu vanemale lapsele
Mirjam leiab, et tal on oma mõlema rasedusega võrdlemisi vedanud. Kaalu pole eriti lisandunud ning pole ka tekkinud ebameeldivaid paistetusi. Kõige suurem erinevus kahe raseduse vahel on see, et nüüd toitub ta palju tervislikumalt ja seda peamiselt oma vanema lapse pärast. Et Elli vajab kvaliteetset ja tervislikku toitu ning peab toituma regulaarselt, ei saa ka Mirjam toidu valmistamist lihtsalt edasi lükata või piirduda kiirtoiduga.
Ta armastab väga toidutegemist ja peab oluliseks, et pere toit oleks tervislik ja kvaliteetne. Nii ei osteta nende peres poolfabrikaate ning purgikastmeid, vaid tehakse toidud ise algusest peale valmis. Samas ei ole tegemist kindlasti ökoperekonnaga. Kui vahel tuleb isu, süüakse rämpstoitu ka! Asjad peavad lihtsalt tasakaalus olema.
Mitme eest sööma ei peaks
Rasedusaegne kaalutõus on kõikidel naistel erinev. Minimaalselt võiks raseduse jooksul juurde võtta 6-8 kilo, keskmiselt jääb see tavaliselt 10-12 kilo juurde.
Rasedus ei ole haigus ning seega ei erine ka rasedusaegse toitumise põhimõtted eriliselt üldiste toitumispõhimõtetest. Kindlasti ei peaks rase naine uskuma müüti mitme eest söömise kohta. Pigem võib ette tulla seda, et kuna laps raseduse viimastel kuudel kasvab ja maole peale surub, ei suuda rase korraga palju süüa. Siis võiks süüa väikseimaid portsjoneid, kuid tihemini.
Ka toitumisnõustaja ja ämmaemand Ülle Lember on Mirjami põhimõtetega igati päri. Ta nendib, et sageli pole noored naised enne rasedaks jäämist siiski end täisväärtusliku toitumise põhimõtetega kurssi viinud.
Hea oleks kui rasedal oleksid juba eelnevalt teadmised tervislikust toitumisest. Võiks teada, et iga päev tuleb süüa köögivilju ja puuvilju-marju, samuti täisteratooteid-teravilju piisavas koguses. Ja kvaliteetseid valguallikaid nagu liha ja kala.
Magusaga ei tohiks liialdada
Mirjam ei ole kunagi eriline magusasõber olnud ning maiustamise tungi pole tal ka nüüd tekkinud. Ja parem on. Tihe magusasöömine on alati kahjulik, kuid raseduse ajal tasuks sellega eriti ettevaatlik olla. Lisaks sellele, et see tõstab veresuhkrut ning võib suurendada lapse sünnikaalu, on raseduse ajal naise immunsüsteem nõrgem ja seetõttu võib liigne magusatarbimine põhjustada pärmeseene vohamist ning teisi terviseprobleeme.
Kuigi nüüd tunneb Mirjam end üsna hästi, oli raseduse algus talle päris keeruline. Esimesed paar kuud esines tal pidevat iiveldust. Iiveldamine ja oksendamine ühest küljest on tavalised raseduse tunnused, kuid mõnel juhul võivad need väga intensiivsed olla. Kui oksendamist esineb tõesti mitu korda päevas ning naine võtab kaalust alla, ei pruugi laps saada kasvamiseks piisavalt vajalikke aineid.
Isegi kui sul esineb raseduse alguses oksendamist, ei tasu selle pärast ülemäära muretseda, sest esimestel raseduskuudel on beebi veel nii väike, et ta saab oma arenguks vajalikud ained emalt ikkagi kätte. Samas seda enam tuleb jälgida, et tarbitav toit oleks tervislik ja kvaliteetne.
Kuigi rasedate isude kohta teatakse rääkida legendaarseid lugusid, nendib Mirjam, et tema pole tundnud tungi süüa kriiti või mõnd muud kummalist või ebatervislikku asja. Tema isud on olnud üllatuslikult tavalised.
Need isud võivad olla tegelikult märgiks sellest, et kehas on midagi puudus. Näiteks sagedasti rauapuudus võib avalduda šokolaadiisuna, sest kakao sisaldab üsna palju rauda. Et šokolaad sisaldab palju suhkrut, on targem leida teisi rauaallikaid, näiteks süüa hommikuti kaerahelbeputru.
Kuigi tervislik ja tasakaalustatud toitumine on väga oluline, ei pea end siiski väga rangelt piirama ega tundma süümepiinu, kui mõnikord pisut patustatakse.
Järgmisel nädalal räägime enneaegsest sünnitusest ning enneaegselt sündinud lastest.
