Paljud vastsed lapsevanemad võivad ühel hetkel avastada, et nende pea on täis lõputuid küsimusi. Kuidas? Mida? Millal? Miks?
Just selleks, et aidata vanematel oma beebi arengut mõista, ongi kirja pandud raamat "Imelised nädalad". Raamatu kasutegurist ning informatiivsusest räägivad siinkohal ka numbrid. Praeguseks on raamatut müüdud üle kahe miljoni eksemplari!
Mida raamat pakub?
• saad teada, millal toimuvad esimese pooleteise eluaasta olulisimad arenguhüpped
• näed maailma oma pisikese silmade läbi
• õpid last arenguhüpetes toetama
• aitad toime tulla kolme suure K-ga: klammerdumise, kapriiside ja kisaga
• saad teada, millised lelud ja mängud igasse nädalasse kõige paremini sobivad
• õpid kasutama kalendrit, graafikuid ja nimekirju, et lapse käitumisest paremini aru saada
• saad nädalapõhised juhtnöörid lapse käitumise mõistmiseks
Raamatu autoriteks on Hetty van de Rijt, PhD ja Frans Plooij, PhD - hollandlastest abielupaar, kes on imiku ja vanema vahelist suhtlust uurinud üle kolmekümne viie aasta.
Selle tulemusena on nad valmis saanud raamatu, mida on välja antud juba 25 riigis ja mida saab nimetada üheks viimase aja olulisemaks ja põhjalikumaks väikelaste arengut käsitlevaks raamatuks.
Katkend raamatust:
"Uni ja hüpped
Sissejuhatuseks
Uni: vaid kolm tähte, aga igaüks, kes on lapse saanud, teab, kui suurt rolli see elus mängib … Sellepärast otsustasimegi müügihitile nimega „Imelised nädalad” lisada uue peatüki une kohta. Iga päev saame lapsevanematelt üle maailma e-kirju, millest enamik räägib unest. Või pigem sellest, et nende laps ei maga või ei maga küllalt või magab rahutult. Nii isad-emad kui õed-vennad märkavad, et beebi saabumisega unerütm muutub. Värske lapsevanemana soovid kahtlemata, et uneprobleemile leiduks imeline lahendus: võlujook, mis paneks lapse magama. Tahad kalendris päevi maha kriipsutada. Veel kolm kuud ja ööd lähevadki kergemaks … Tahad teada, millal ta hakkab magama öö läbi. Tahad teada, mis vanuses beebi (viimaks) mõne tunnigi magab. Kui lained pea kohal kokku löövad, võib selline läbikriipsutuskalender veidi lootust anda. Pean sulle paraku pettumuse valmistama: graafikut kindlate kuupäevade ja kuudega ei ole olemas. Samuti puudub võlujook, millega laps magama uinutada. Miks ometi?
1. Beebidel on teistsugune unevajadus kui meil. Ja väike vihje: beebi unevajadus ja -tsükkel ning meie oma on nagu tuli ja vesi – kokku need eriti hästi ei sobi.
2. Kiire lahendus tavaliselt pikaajaliselt häid tulemusi ei anna.
3. Keskmine tundide arv ei ütle sinu lapse ega olukorra kohta mitte midagi.
Pärast selle tujurikkuja lugemist tunned ilmselt, nagu oleksid sahmaka külma vett kaela saanud; ära muretse, lootust on, ja meil on plaanis jagada ka tervet rida häid uudiseid. Üritame selgitada su pisikese keerukat, kuid ilusat ja tervislikku unemustrit. Anname nõuandeid lapse aitamiseks, kui ta on valmis abi vastu võtma ja sina lubad tempo määrata lapsel. Tegelikult soovime selgeks teha, et väga oluline on lasta unetsüklil loomulikult, ilma sekkumata välja areneda. Soovime näidata ka une ja hüpete vahelist seost, mis lahendab hulga magamisega seonduvaid probleeme. Püüame süveneda lapse une arenemisse samamoodi, nagu ülejäänud raamatus süveneme lapse vaimsesse arengusse. Kogu selle teabega varustatult on lihtsam teha otsust, mis on parim nii beebile, sulle endale kui kogu perele. Loodame, et siinse teabe abil suudate vastu võtta just oma perele sobivad otsused.
MITTE UNEPROBLEEMID, VAID TEISTSUGUNE MAGAMINE
Räägime sageli „teistsugusest” magamisest. Jah, mõistetav, et igapäevaelus kerkivad pisikese uneprobleemid üha esile, aga tavaliselt pole probleem mitte lapsel, vaid meil, täiskasvanutel. Mõistame, et lapse „uneprobleemid” võivad olla vägagi ärritavad, kuid siiski ei taha me neid probleemideks nimetada. Lapse suhtes poleks aus, et tema täiesti normaalset magamisharjumust probleemseks nimetatakse. Sellepärast räägimegi teistsugusest magamisest.
Meie ja uni: ideaalne kooslus
Vähesed lasteta täiskasvanud magavad piisavalt, kuigi teavad, et uni on oluline. Inimene, kes hästi magab, näeb parem välja, on sageli saledam (!), suudab paremini keskenduda, on rõõmsam, tervem ja seda loetelu võiks lõputult jätkata. Samas peitub meie sisimas midagi, mis lubab meil harva korralikult puhata. Lihtsalt sellepärast, et suudame funktsioneerida ka siis, kui oma organismi unevajadust pisut kärbime. Tegelikult vajab inimene vähemalt kaheksa tundi und, vahel isegi rohkem. Peame silmas muidugi järjestikuseid unetunde. Arvake ära, mis edasi tuleb …
Uni ja beebi: samuti ideaalne kooslus
Täpselt nagu meie vajab und ka beebi. Kui ta piisavalt ei maga, ei arene ta füüsiliselt, emotsionaalselt ega vaimselt nii hästi, kui võiks. See, kui palju laps und vajab, sõltub tema vanusest ja isiksusest. Just nagu täiskasvanud vajavad ka mõned lapsed hoopis rohkem und kui teised. Aga üks on kindel: nende unerütm on kiirem ja tsükkel lühem, mistõttu nende unevajadus on hoopis teistsugune kui täiskasvanul. Kui pisike pärast paari tundi magamist ärkab ja siis uuesti uinub, on ta oma seisukohast lähtuvalt väga hästi maganud! Täiskasvanu hakkab kohe mõtlema, et pisike ei maganud piisavalt ja mittemagamisel on tema arengule kohene negatiivne mõju. Asi ei pruugi sugugi niimoodi olla: arvamus, et lapsel on probleem, tuleb sellest, et meie täiskasvanud kanname oma unevajadused ja -rütmi lapsele üle.
Sinu uni ja lapse uni – mitte just suurepärane klapp
Sinul ja lapsel on erinevad unevajadused, mis omavahel põrkuvad. Enamasti jääd kannatajaks sina, mitte laps. Sageli määrab lapse unerütm kaudselt ka sinu oma ja see võib osutuda tõeliseks katsumuseks. Pisike tunneb end kolm korda öö jooksul ärgates suurepäraselt (ja see on igati normaalne). Aga sina pead voodist välja ronima, oma unetsükli katkestama ja siis uuesti uinuma, mistõttu tunned end hommikul kurnatuna. Pole tarvis mainidagi, et su päev algab tunduvalt varem kui enne – siis kui sa veel lapsevanem ei olnud. Kui sul juhtub olema ka suurem laps, kes samuti öösel ärkab, pead toime tulema lausa kolme erineva unerütmi, -tsükli ja -vajadusega ning see on keerukas sinu ja partneri jaoks, aga laste jaoks enamasti mitte eriti. See on iseenesest rahustav sõnum, aga see pole sugugi nii lihtne. Kui inimene piisavalt ei maga, muutub ta tujukaks ja ärrituvaks – ühesõnaga, väga väsinuks, nii väsinuks, et see hakkab igapäevaelu negatiivselt mõjutama. Loomulikult tuleb seda vältida või vähemalt vähendada. Lapse magamisharjumusest arusaamine, teadmine, mida oodata ja teha, teeb olukorra ka sinu jaoks lihtsamaks ning sa saad tõelisi uneprobleeme vältida.
(Mitte)magamine on probleemiks vaid siis, kui sa ise, sinu pere või beebi kannatab tõsise unevaeguse all. Sel juhul tuleb abi otsida. Lapse kasvades tuleb unevajadusi veelgi ühtlustada. Ja mõtle sellele: nende teismeea saabudes ei saa sa neid mingi nipiga hommikul voodist välja! Pead enesele ikka ja jälle meenutama, et kuigi on tegemist äärmiselt raske ajaga, pead (nagu loendamatud vanemad enne sind) selle üle elama. Nais- tel on unevaeguse füüsiliste ilmingute peitmiseks vähemalt meik. Kahju, mehed!
Päeva-öö rütmid ja une-ärkveloleku rütm
Mõistmaks, millest sinu lapse uni koosneb, pead mõistma, mida „maga- mine” endast kujutab. See on hoopis rohkem kui lihtsalt sulgeda silmad ja lõõgastuda: uni on keeruline protsess, mis mõjutab otseselt meie tervist ja arengut. Selleks et magada nagu meie, täiskasvanud, tuleb kasutada aju seda osa, mis ei ole beebidel veel täielikult välja arenenud, ja sellest tegelik „probleem” lähtubki.
Öö ja päeva rütmile mõeldes mõtleme automaatselt magamisele ja ärkvel- olekule. Aga une ja ärkveloleku rütm on vaid üks paljudest päeva-öö rütmidest! Inimese aju keskel paikneb osa, mis reguleerib kõiki erinevaid päeva ja öö rütme. See osa on seotud silmadega, registreerib valguse olemasolu ja selle, kas on päev või öö.
Hea teada ja vajalik teada:
Pärast lapsesaamist kogeb 90% vanemaid uneprobleeme. Sina ei ole ainus. Sinu laps ei ole ainus. Sinu ja lapse unevajaduse põrkumine on normaalne."
