Minipuhkus Lätis

Mõni aeg tagasi otsisime koos ABpark lõbustuspargiga perekondasid, kes läheksid Lätti pisikesele minipuhkusele ja selle kohta ka meie portaalis kirjutaksid. Täna toomegi Sinuni esimese reisikirjelduse. Nende pere minipuhkusest pajatab Mari-Liis:

"Meie viimane perepuhkus oli eelmisel aastal aprillis, kui me külastasime Londonit. Kuna suvel ootasime viimaseid kuid pesamuna Sädet, siis pikemat reisi me ette ei võtnud. Sel aastal hakkasime juba varakult mõtlema ja planeerima, kuhu minna ja mida põnevat lastele näidata.

Suuremate tüdrukutega (Kiara Astree 7.a ja Emma Estelle 5.a) on juba lust reisida, sest nad saavad kõigest aru ning naudivad ka ise seiklusi, kuid hetkel käib meie elu pisema tütre Säde Riini (10.k) rütmis ja otsused ning valikud peavad tulema ennekõike tema tempos.

Algselt oli reisi valikus Gotland ja Peterburg, aga otsustasime, et neid kohti külastame siis, kui ka Säde on veidike suurem. Mõtlesime piirduda Eestiga ning avastada Ida-Virumaad.
Nähes Emmede Klubi pakkumist Läti reisile, kirjutasin kiirelt väikse tutvustava lõigu meie perest ning jäime ootama positiivset vastust. 

3.juulil saimegi teada, et meie pere on üks nendest kolmest kes läbi Emmede Klubi reisile saavad. Teatasime ka kohe lastele, et kui Kiara sünnipäev on peetud, siis mõne päeva pärast algab meil puhkusereis. Lapsed loomulikult ei jõudnud seda ära oodata ja olid väga elevil. Iga päev küsiti ja loeti kalendrist, et mitu päeva veel jäänud on. 

Loomulikult panime kokku ka parima reisiseltskonna. Kaasa tulid minu venna pere, kus kasvamas lapsed vanuses 17, 15 ning 5 ja meie sõprade pere, kus samuti kolm last (19a. 10a. ja 6a). Kuna parasjagu olid ilmad vihmased ja pigem jahedamad, siis oli keeruline leida kuupäeva minekuks. Peale pikka planeerimist leidsime kõigile kolmele perele sobivad kuupäevad ning mida aeg reisile lähemale, seda paremaks ilmad muutusid. Omaette naljatasime, et saame korraliku soojamaareisi siit.

18.juuli õhtul pakkisime kohvrid ning lapsed olid kohe nõus magama minema, et hommik kiiremini kätte jõuaks. 

Kell 6.30 oli äratus. Lootsime ise enne laste ärkamist kodused toimetused ära teha (kasvuhoone ja lilled kasta jne), kuid lapsed olid niivõrd õrna unega, et niikui me magamistoa ust liigutasime, olid kõik lapsed ärganud. 

Kell 8.00 saime kõik kokku Antsla kesklinnas ja alustasime sõitu Läti poole. Valmiera lähedal tegime esimese wc peatuse Kocenis. Seal oli armas söögikoht kus õues oli suur puur väikeste oravatega. Lastele oli juba oravate tegutsemist väga huvitav vaadata. 

Sealt edasi jäi meile teepeale erinevate suurte kujude park (kivist ja rauast putukad, loomad jne). Ka neid oli lastel põnev uudistada.

Edasi järgnes sõit Riiga kus plaanisime külastada Mootorite muuseumit. Sealt aga hakkas iga pere GPS oma asja näitama ja muuseumisse jõudsime ringiga. 

Muuseumis oli avastamist nii suurtele kui väikestele. Hindadest rääkides, siis perepilet oli 20€, kuid kaks täiskasvanut ja 7+ vanuses laps eraldi oleks läinud maksma 25€. Viimasel hetkel taipasime võtta perepileti ja säästsime 5€.
Peale muuseumi külastust oli kell juba nii palju, et kõigil kõhud tühjad ja otsisime söögikohta. Soov oli käia Lidos, kuid Maps näitas Riias nii palju Lidosid, et me ei teadnudki milline see õige (suur ja lõbustuspargiga) on. Võtsime ühe koha ette ja hakkasime liikuma. Lõpuks olime Riia vanalinnas ja selle seiklemisega kaotasime üksteist silmist. Telefonil hakkas aku tühjenema ning GPS ei uuendanud end nii kiirelt ja panime järjest õigetest ristmikest mööda ning olime teistets 8km kaugusel. Otsustasime saada kõik kokku Alfa keskuses, käia seal söömas ning peale seda minna loomaaeda. 

Loomaaias oli kõige rohkem avastamist väiksel Sädel. Loomad talle väga meeldivad ning vaatas neid huviga ja ei jõudnud ära imestada kui põnevad tegelased olemas on. Loomaaias seiklesime umbes 2,5h. 18.30 ajal hakkasime otsima parimat ja ühist teed ööbimiskohta Turbasesse.

Kokkuvõttes oli Riia liiklus niivõrd hull, et keegi meist sinna pikemaks jääda ei soovinud ja proovisime saada linnast kõik tervete autodega välja. Hiljem veel arutasime ja rääkisime, et Tallinna liiklus on ka meile lihtsam kui Riia. Ühest sõidurajast tekitatakse mõnes kohas kolm, ringristmikel ka liigub igaüks nii kuidas soovib ja hinge tuleb kinni hoida, et üldse ringilt välja saaks.

Turbasesse jõudsime umbes 19.30 ning peamaja juurde jõudes tuli meile kohe vastu tore tädi, kes teadis kes me oleme ning juhatas meid meie majani. Peamaja juurest sõitsime kõik autodega eemale, oma maja juurde. Otsustasime võtta ühe maja, kus eraldi kaks „korterit“, kuigi ühes maja pooles oli juba niivõrd palju ruumi, et oleksime ilusti kõik sinna ära mahtunud. Iseasi oleks olnud wc ja vannitoa jagamine. Maja kõrval metsatukas oli lastele väike seiklusrada ning enamus ajast lapsed meil seal turnisid. Administraator oli niivõrd sõbralik ja tore, et juba esmamulje Turbasest oli ülimalt positiivne. 

Õhtusöök kaeti meile maja taha lehtlasse ning oli uhke nagu pulma-laud. Valge lina ja kolmekäiguline söök. Valikus oli 3 erinevat salatit, seljanka, praad kahe erineva lihaga ning magustoit. Kõhud said kõigil väga täis ning toitu jäi isegi üle. Mainisime administraatorile, et toitu oli tõesti isegi liiga palju, kuid see olevat nende norm ja nii on ette nähtud. Kui Turbas ei asuks nii kaugel, siis kindlasti valiks oma järgmise sünnipäeva pidamiseks just selle koha. Samas on see koht ideaalne ka pulmade pidamiseks – meil küll pulmad peetud, aga noorpaarid, kui soovite imeilusat ja hea hinnaga kohta pulmapeoks, siis Turbas on selleks lihtsalt nii õige! :)

Kui mingit miinust selle koha juures välja saab tuua, siis ainukeseks olid parmud ja herilased, kes olid igal pool, kuid neid kohtame ka oma koduhoovis ja sel aastal on neid kuidagi eriti palju. 

Puhkemaja ise oli väga puhas ja korras. Voodid pehmed ja mugavad. Kui tavaliselt puhkemajad naksuvad ja nagisevad, siis see oli hästi vaikne.

Esimesel õhtul läksime magama juba kella 22 ajal, sest päev oli pikk ja väsitav ning hommikul pidime vara ärkama. 

Hommikusöök oli meil kell 9 ning taaskord oli see nii külluslik, et kõik said kõhud mõnusalt täis. Muna, magusad ja soolased saiakesed, tomatit, kurki, juustu, sinki jne. 

Veidi peale kella 10 jõudsime ABparki. Alguses tundus, et tegemist on väikse pargiga, kus atraktsioonid paistavad ainult silmapiiril,  kuid tegelikuses oli park väga suur ja olime seal umbes 4 tundi. Kui päike poleks meid nii läbi võtnud, siis oleks leidnud tegevust isegi kauemaks. 

Kohe pargi alguses on karussellid mis lastele väga meeldisd. Enne ära tulekut käisin ka ise koos lastega ühe peal ja kui lapsed sõitu nautisid, siis minu jaoks oli see väga hirmutav. Liiga kiire ja kõrge, aga eks see olegi rohkem laste teema. Igaljuhul kurgu karjusin ma endal suurest hirmust valusaks.
Karussellidest edasi oli veepark. Ujumisriided jätsime me autosse, aga lubasime lastele, et käime enne teised kohad ära ja siis toome autost riided ning saame end jahutama tulla.

Kogu pargis oli tegevust nii suurtele kui ka väikestele. Kell 12 läksime oma seltskonna ning ühe Läti perega laserlahingule. Adrenaliin oli laes kõigil ja põnevust palju. 

Lastele meeldisid suured batuudid, kuid kahjuks oli päike need nii kuumaks kütnud, et pikalt hüpata ei saanud. Küll aga tuubirajal sai mõnusat jahutust. 

Metsa sisse oli ehitatud suur seikluspark ning seal olid ka suured dinosaurused kes liigutasid ja tegid häält. Alguses lapsed kartsid neid veidi, kuid põnev oli ikkagi jälgida. Lõpuks said lapsed kauaoodatud veepargi külastuse ning samal ajal saime just Säde magama. Sel ajal kui lapsed vees mässasid, sai Säde oma väikse iluune metsatukas ära teha. 

Enne pargist lahkumist tegime veel mõned karusselli tiirud ja lapsed said dinosauruste seljas pilti teha. 

Tegelikult oli tegevusi palju rohkem, kuid jätame ka teile endale avastamisrõõmu. 

Näha oli, et parki ehitatakse veel suuremaks ning meie kindel plaan on mõne aasta pärast, kui Säde ka suurem, seda kohta uuesti külastada. Võrreldes Eesti teemaparkidega, siis ABpark on nendest ikka kõvasti üle. Sinna võib minna ka lasteta, sest tegevust ja avastamist on kõigile, kuid nähes laste silmis rõõmu ja avastusi, siis muutub reis lapsevanemale veelgi nauditavamaks.
Millest me kuumal päeval ABpargis puudust tundsime, olid varjulisemad kohad, kuhu päikesevarju  minna. Just veepargi juures oleks võinud olla varjualused, et ei peaks istuma lõõskava päikese all.

Enne Turbasesse tagasi minekut külastasime väikest linnakest Kegumsit. Seal oli mõnus pargike kus lapsed said mängida.

Turbases tagasi ning kuumast päevast väsinuna läksime ujuma. Kui mulle endale muidu järved ja tiigid ujumiseks ei meeldi, siis Turbases on väga mõnus tiik, puhta põhja ja madala kaldaga kus on mõnus end jahutada kõigil. Lapsed said kaldas sulistada ning kes soovis ujuda, sai seda teha.

Õhtul mängisime seltskonnaga kaasa võetud lauamänge ning nautisime sooja suveõhtut.

Hommikusöögi võtsime jälle Turbasest ja taaskord ei pidanud pettuma. Toit oli imemaitsev ning kõhud jällegi kõigil täis.
21.juulil hommikul tuli hakata tagasi Eesti poole sõitma. Sõitsime Siguldasse kus külastasime lossi, kepiparki ja käisime koopaid vaatamas.

Kokkuvõttes on Läti väga armas riik ning lastega on seal palju avastamist. Kuna saime niivõrd positiivse kogemuse Turbase ja ABpargiga, siis kindlasti soovitame neid kohti teistele ja ootame väga aega, et sinna tagasi minna.

Meie jaoks oli väga positiivne ka suhtlus Abpargiga. Kuna nemad majutuse ja pargikülastuse välja panid, siis suhtlus nendega oli kiire ja sõbralik. Peale reisi võtsid nad meiega uuesti ühendust, et uurida kuidas me rahule jäime!
Aitähh ka Emmede Klubile, et valisite meid välja! :)!