Mängimine on minu aastase põnni päeva tähtis osa. Tubastele mängudele on nüüd lisandunud ka õuemängud, mis on uued ja huvitavad ja seega veedame õues palju aega, kui ilm vähegi lubab. Õues meeldib kõige enam liivakastis kaevata ja riisuda - pisike reha on ühtlasi ka üks lemmikmänguasjadest, millega ka toas mängida ja mida autosõidul peos hoida. Veel on väga lõbus kiikuda, liugu lasta ja niisama õuemaailma avastada.
Toas on aga ka võimalik palju vahvaid mänge mängida. Omaette mängides sõidutab põnn autosid, vaatab raamatuid, paneb rõngaid torni otsa, tirib legoklotse laiali (ja kallab legokasti kummuli - lemmik!). Aga kui veel emme ka kaasa lööb, siis on iga mäng lõbus. Vahva on mängida peitust, sõita pealeistutava autoga, raamatuid sirvida ja palju muud. Isegi tolmu imemine on koos emmega vahva - emme imeb tolmu ja põnn ajab tolmuimejat taga ning patsutab seda või keerab võimsust juurde ja maha.
Kuigi olen tahtnud seda vältida, siis on meil juba praegu mänguasjade üleküllus, kuid nagu näha, siis enamik neist seisavad täitsa niisama. Lapsel ei olegi ju palju vaja - ka oksad ja puulehed võivad muutuda mõõkadeks või rahatähtedeks, peaasi et fantaasia tööle läheks. Harivad ja kvaliteetsed mänguasjad on aga meie peres väga hinnatud küll ning neid soetan ma pojale suure rõõmuga.
