Minu lapsed on 11 kuuse vahega.
Esimene laps sündis, kui olin 16 ja paar kuud peale sünnitust jäin uuesti rasedaks. Noorem laps sündis 19 juuli. Kui noorem laps sündis oli mu kõige suurem hirm, et vanem (poiss) ei võta õde omaks, aga polnud möödunud kuudki, kui Poeg tahtis oma õde; kallistada, sülle võtta ja muutkui musitada. Nüüd, kui möödunud on 2,5kuud peale viimast sünnitust, hoiab suur vend oma väikeõde veel rohkemgi ja ei jõua ära oodatagi, millal õde temaga mängima hakkab, juba praegugi viib õele kõristeid kätte. Ta on väikeõe üle uhke ja mina võin öelda, et olen maailma uhkem ema oma laste üle. Ma ei ütle, et nii väikese vahega lastega kerge oleks, aga nad on pingutust väärt ja ajaga läheb palju kergemaks.
Ma ei kahetse, et nii oorelt 2 last järjest sain. Nad on mu elu aarded, kõk, mis ma vajan!
