Tuulerõuged on väikelaste ja koolieelikute seas väga laialt levinud nakkushaigus, mis võib kulgeda nii üsna kergelt kui ka päris raskesti. Tuulerõugeid põhjustab varicellae zosteri nimeline viirus, mis kuulub herpesviiruste hulka.
Haiguse peiteaeg on 10-20 päeva: kui laps puutub viirusega kokku, jääb ta ise haigeks alles paari nädala pärast.
Tuulerõuged tunneb ära iseloomuliku nahalööbe järgi, kuid tegelikult võivad sümptomid alata juba 1-2 päeva enne lööbe teket kerge nohu, kurguärrituse ja palavikuga. Ka teiste inimeste nakatamine algab juba paar päeva enne esimeste täppide teket. Haiguse teisel-kolmandal päeval tekib villiline lööve, mis enamasti saab alguse pea, rinna ja selja kandist ning liigub siis mööda keha allapoole. 
Esialgu on tegemist lihtsalt punase täpiga, siis pisike punane laik tursub ja selle keskele tekib vesivill. Iga täpike kestab tekkimisest alates neli-viis päeva, siis vill kuivab ja tekib koorik. Kuna uusi täppe võib tekkida mitme päeva jooksul, võib haigus alates villide tekkest kesta neli kuni kümme päeva. Punaste täppide lõplik paranemine võtab kauem aega, kuid kui kõigil punnidel on juba koorik peal, on nakkusoht möödas ja laps võib lasteaeda naasta.
Värviline või värvitu
Kui mõnel lapsel tekib ainult mõni üksik täpp, siis teisel koguni sadu. Punnid sügelevad hirmsasti ja paljude laste jaoks ongi just see raskeim osa tuulerõugete põdemisest. Haiguse teeb ebamugavamaks ka see, kui punne tekib silmade, suu või suguelundite limaskestadele.
Sümptomite leevendamiseks võib tuulerõugetäppe tupsutada nii klassikalisel meetodil briljatrohelisega kui ka samatõhusa värvitu vahendiga. Kui värvitud variandid näevad paremad välja, siis roheliseks värvimine aitab uute täppide tekkel silma peal hoida.
Teismelised ja täiskasvanud võiksid vaktsineerida
Talvine-kevadine periood on tuulerõugete tippaeg - enamus haigusjuhtumeid registreeritakse detsembrist maini. Vanuseliselt põevad tuulerõugeid enim 0-4-aastased ning selles eas möödub haigus ka kõige kergemalt. Koolilapse jaoks võib haigus juba ebameeldivam olla ning teismelisena või täiskasvanuna on tuulerõuged juba üsna rasked põdeda.
Tuulerõugete vastu saab ka vaktsineerida, kuid erinevalt paljudest teistest riikidest ei ole see vaktsiin Eestis riiklikus kavas. Vaktsineerimissooviga tuleb pöörduda oma perearsti poole ning ravimi eest ka ise tasuda. Kuna haigus on seda raskem, mida vanem põdeja, soovitatakse vaktsineerida veel immuunsuseta teismelisi ja täiskasvanuid.
Tavaliselt annab tuulerõugete läbipõdemine eluaegse immuunsuse, kuid mõnedel (eriti haigust kergelt põdenutel) võivad tuulerõuged tulla ka mitmel korral.
(Allikad: Terviseamet, Wikipedia)
Kas teie peres on tuulerõuged juba ära olnud? Kuidas haigus kulges, kaua täpid kestsid?
