Potitreening on üks olulisemaid verstaposte lapse arengus, kuid selle protsessi aeg ja viis võivad erinevates kultuurides märkimisväärselt erineda! Kuigi võiks ju arvata, et enamik vanemaid soovib, et nende lapsed hakkaksid potil käima võimalikult kiiresti, on lähenemised ja ootused potitreenimisele ikkagi erinevad.
Põhjamaad: varajane algus ja mähkmevaba aeg
Põhjamaades (Rootsis, Norras, Soomes ja Taanis) on potitreening tavaliselt varajane. Mõned vanemad alustavad lapse poti kohale tõstmist juba lapse esimestel elukuudel vähemasti esimesel eluaastal. Teisel eluaastal aga juba kindlasti. Lapsi hoitakse juba varakult ja sageli ilma mähkmeteta, et nad õpiksid pissimist- kakamist ise märkama ja annaksid ise vanematele oma käitumisega teada, kui on potitreeninguks valmis.
Lapsed on potitreenitud suhteliselt varakult, enamasti juba enne kolmeaastaseks saamist ja seda nii päeval kui ka öösel. NB! Öine enurees ei olene potitreeningust ja võib puudutada kõikide piirkondade lapsi.
Aasia: varajane algus ja vanemate juhitud lähenemine
Aasia riikides (nt Hiina, Jaapan ja Korea) on potitreenimine samuti varajane, kuid lapse enda märkidest valmisoleku kohta on olulisem vanemate otsus, millal on õige aeg. Sageli alustatakse potitreeningut juba lapse esimesel eluaastal.
Siingi on lapsed potitreenitud suhteliselt varakult, enamasti juba enne kolmeaastaseks saamist.
USA ja lääneriigid: hilisem algus
Ameerika Ühendriikides ja teistes lääneriikides on potitreenimise algusiga sageli hilisem võrreldes Põhjamaade ja Aasia riikidega. Paljud vanemad ootavad kolmanda eluaastani, enne kui nad hakkavad potitreeninguga üldse tegelema, ent ka siis kasutatakse veel pikalt mähkmeid. Siiski on siin suuri individuaalseid erinevusi, mõned vanemad võivad alustada potitreeningut n-ö Skandinaavia stiilis ehk varasemalt.
Ameerika Ühendriikides ja teistes lääneriikides võib mähkmetest vabaks saamine võtta kauem aega, sageli kuni lapse neljanda eluaastani. See võib olla tingitud erinevatest lähenemistest potitreenimisele, aga ka mähkmetööstuse pikaajalisest turundusest, mis võib olla julgustanud vanemaid kauem mähkmeid kasutama.
Ida-Euroopa: varajane algus
Nendes Ida-Euroopa riikides, mis tulevad Nõukogude Liidust, on potitreeningu traditsioonid tavaliselt varajased. Näiteks Ukrainas ja Valgevenes alustavad vanemad potitreenimist tihti juba lapse esimesel eluaastal. See on osaliselt tingitud nõukogudeaegsetest tervishoiutavadest ja lastehoiupraktikatest, kus oli soov ja vajadus lapsed kiiresti lasteaeda panna.
Baltimaad: kesktee ja lapse enda huvi
Baltimaades, sealhulgas Eestis, Lätis ja Leedus on ka potitreenimise praktikad koos läänestumisega muutunud. Kui eelmised põlvkonnad võisid alustada potitreenimist suhteliselt varakult (ilmselt oli ka mähkmete käsitsi pesemine tülikas!), siis tänapäeval tuleb palju ette ka seda, et esimesed kontaktid potiga luuakse teisel eluaastal. Kõige tavapärasem on siiski potitreeningu algus vastavalt lapse enda märkidele valmisolekust 18. ja 24. elukuu vahel. See tähendab, et oodatakse, kuni laps näitab ise poti vastu üles huvi.
Kuna varajane potitreening on siiski tavaline, saavutavad lapsed tihtipeale päevase mähkmevabaduse suhteliselt varakult, kuid öine mähkmevabadus võib võtta kauem aega, sõltuvalt lapse individuaalsest arengust.
Oluline on aga hoopis lähtuda sellest, et iga laps on erinev ning igal lapsel on ka erinev arengutempo. Julgustamine ja soosimine on hea idee, survestamine aga kaugele ei vii.
