Igal aastal 1. - 7. augustil tähistatakse maailmas rinnaga toitmise nädalat. Nädala üldine eesmärk on kaitsta, propageerida ja toetada imetamist, kuid igal aastal keskendutakse ka ühele kitsamale eesmärgile. Kui mullu oli rinnaga toitmise nädala peateemaks lapse imetamine tööl käimise kõrvalt, siis tänavu keskendutakse sellele, kuidas imetamine mängib olulist rolli meie säästvas arengus - meie planeedi kaitsmises, inimeste heaolu tagamises ja vaesuse vastases võitluses.
Säästvaks arenguks nimetatakse sellist inimeste eluviisi, mis ei tule teiste inimeste, tulevaste põlvkondade arvelt. Näiteks on säästva arengu põhimõte mitte kulutada loodusressursse meie enda lühiajalise heaolu jaoks ära, vaid hoida neid.
Kuidas siis on rinnaga toitmine seotud meie planeedi säästva arengu ja ühiskondlike probleemide lahendamisega?
1. Rinnaga toitmine vähendab vaesust, sest on tasuta ja seega kõigile maailma inimestele majanduslikus mõttes kättesaadav.
2. Rinnaga toitmine vähendab nälga. Kuigi meile Läänemaailmas tundub see probleem kauge, kannatab suur osa maailma rahvastikust otseselt nälja käes. Imetamine garanteerib lapsele esimeseks kaheks eluaastaks kvaliteetse ja toitaineterikka toidu.
3. Rinnaga toitmine parandab inimkonna tervist. Edukas imetamine tähendab paljudes maailma paikades jätkuvalt vastsündinu ellujäämist, ning on kasuks laste ja emade tervisele ka igal pool mujal.
4. Rinnaga toitmine ja kvaliteetse lisatoidu pakkumine parandavad inimkonna haritust, sest vajalike toitainete kättesaamine mängib olulist rolli inimese vaimsete ja kognitiivsete oskuste ning õppimisvõime juures.
5. Rinnaga toitmine toetab naisõiguseid, sest oma lapse toitmise eest võtab täielikult vastutuse naine - maailmas, kus vastutus ja võim on jätkuvalt paljuski meeste käes.
6. Rinnaga toitmine annab lapsele puhta joogi"vee". Puhta joogivee puudus on maailmas suur probleem, terviserikete põhjustaja ja haiguste levitaja. Sugugi mitte igal pool ei ole rinnapiimaasendaja valmistamiseks tarvilikku puhast vett saada. Rinnaga toitmisel on aga lapse päralt alati puhas jook.
7. Rinnaga toitmine on energiasäästlik. Rinnapiimaasendaja valmistamine on tööstuslik protsess, mis kulutab palju ressursse. Rinnapiimaasendaja kasutamine kulutab samuti vett ja energiat.
8. Rinnaga toitmine toetab positiivset töökeskkonda ja seeläbi majanduskasvu. Naised, kelle tööandja toetab imetamist, on produktiivsemad ja lojaalsemad töötajad. Seega peaks iga hea tööandja võimaldama ja toetama imetamist. Samal põhjusel on tähtis ka rinnaga toitmise jaoks tarviliku infrastruktuuri loomine - sõimed töökohtade läheduses, spetsiaalsed ema ja lapse toad avalikes kohtades. Ka suurlinnades ja avalikes kohtades peavad imetavad emad ja lapsed tundma end turvalisena ja oodatuna.
9. Et vähendada sotsiaalset ebavõrdsust, tuleb rinnaga toitmise teemat kaitsta, propageerida ja toetada eriti just vaesema ja haavatavama ühiskonna osa ees.
10. Imetamine on toitumisviis, mis ei reosta üldse keskkonda ega raiska ressursse.
11. Imetamine tagab vastsündinutele alati vajalikud toitained ja tervisliku eluviisi - see on tähtis ajal, mil seisame vastamisi globaalsest soojenemisest tulenevate ilmastikukatastroofidega (põud, veepuudus, vilja hävimine, nälg).
12. Rinnaga toitmine kaitseb mereelustikku. Rinnapiimaasendaja tööstuslik tootmine ja kasutamine jätab endast maha jäätmed, mis reostavad maailmamerd ja ohustavad mereelustikku.
13. Rinnaga toitmine kaitseb elu maal. Rinnapiimaasendaja tootmine tähendab looduslike ressursside ülekasutamist. Suuremahuline piimakarjakasvatus suurendab süsinikuheidet, süsinikureostust ja seeläbi kliimamuutuseid.
Rinnaga toitumine on inimõigus, mis on vaja beebidele ja emadele kõigis riikides seadusandlusega tagada.
Kui toidad last rinnaga, siis panustad mitte ainult iseenda ja oma lapse, vaid ka keskkonna ja inimkonna heaolusse. Hooligem maailmast, kus elame. Ilusat rinnaga toitmise nädalat, armsad Emmede Klubi lugejad!
(Allikas: World Breastfeeding Week)
