Airon Kristiani 2. elunädal

Aironi teine elunädal möödas juba palju paremini, kui esimene. Just see osa, mis puudutas imetamist ja söömist. Käisime veel paar korda linnas imetamisnõustamises ning saime lõpuks imetamise täielikult käppa. Viimane kord nõustamises sõi korraga suisa 110ml, mis oli täielik saavutus. Nii emme-issi, kui ka nõustajad olid ääretult õnnelikud ning uhked poisi üle. Oli küll kordi, kus poiss natuke võitles veel tissiga aga enamus kordi õnnestus väga hästi ning võis lugeda selle saaga lõppenuks.

Kuna imetamine teise elunädala lõpuks oli käpas, siis saime ka loa lasta poisil ise endal graafikut teha. Enne oli väga rangelt kella järgi söötmine. See tähendas ka vanematele suurt pinge langust ning lõpuks sai vabamalt hingata. Tundub, et Aironile siiski sobis see 3-4h pikkune vahe, sest täpselt selliseid vahesid ta ise ka hoidma hakkas.

Teise elunädala alguses käisime ka esimest korda jalutamas. Pikka jalutust kohe ei teinud, ainult 30 minutit aga see oli väga värskendav ning emme tundis end peale seda suurepäraselt! Isegi issi saime õue veetud – jalutamine ei ole just tema lemmikute nimekirjas!

Sellel nädalal käisid ka lõpuks külas mitmed sõbrad-tuttavad, kes polnud veel poissi näinud. Kuna emmel stress oli lõpuks maas, siis oli ta valmis võõrustama neid. Kõik külalised olid muidugi lapsest vaimustuses – kuidas muud moodi :)

Käisime ka sellel nädalal esimest korda end pereõele näitamas. Kaal näitas 3455g ehk sünnikaalule oli lisandunud 229g ja pikkus 49,5cm – 0,5cm kaasvanud selle ajaga. Kuna eelneval päeval olid Aironile tekkinud näkku mingid punnid, siis pereõde pidas sed allergiaks. Kuna aga punnid olid valge peaga ning emme ei tahtnud allergia juttu uskuda, siis suure googeldamise tulemusena arvasime, et tegu siiski beebiaknega. Eks näis, kumbal õigus on ;)

Kuna bilirubiin oli eelmisel nädalal liiga kõrge, siis võeti uuesti ka vereproovi, et kontrollida selle taset. Õnneks oli see langenud veelgi ning oht oli möödas. Emmel lasti ka vereproov anda, et kontrollida tema hemoglobiini taset, kuna pereõe arvates nägi emme välja väga kahvatu ning näost ära. Muidugi verevõtmise ajal nuttis emme koos lapsega, sest see hädakisa, mis Aironil tuli, oli südant lõhestav. Kuna poisil käed-jalad koguaeg pigem külmema poolsed, siis on vere võtmine raskendatud – veri lihtsalt ei voola nii hästi veel kätes-jalgades. Õde pidi võtma kahest erinevast näpust ning palju pigistama, et saaks vajaliku koguse kokku. Plaastrid, mis sõrmedele pandi, olid 2x suuremad, kui lapse sõrmed :)