Internet on teinud kõigile praegustele ja tulevastele emadele kättesaadavaks meeletu hulga informatsiooni. Paraku on tihti nii, et üks artikkel, koolkond, foorum või teadusuuring ütleb ühte, teine aga jagab risti vastupidiseid teadmisi. Olgu teemaks siis vaktsineerimine, imetamine või kasvatusmeetodid.
Kuigi uued teadmised on tänuväärsed, võib ema - eriti esmakordne või noor ema - info rohkuse tõttu hoopis suuremasse segadusse sattuda ja sootuks enesekindluse kaotada. Kuidas siis info üleküllusest võitjana välja tulla? Psühholoog ja pereterapeut Tiina Kütt ütleb, et edu pandiks on oma kõhutunde usaldamine.
"Rahulikuks jääda," on Tiina Küti esimene nõuanne. Ta räägib, et kõik on tunnetuse küsimus. Kui ema tunneb end infomassis orienteerudes rahuliku ja kindlana, siis ei tee erinevate lapsekasvatuslike koolkondade nõuannetega enese kurssi viimine ja siis teadliku valiku tegemine sugugi paha.
Ta toob näite: kui ema on võimeline läbi töötama erinevaid teaduslikke fakte vaktsineerimise kohta, siis saab ta langetada teadliku valiku ja olla oma valikuga rahul. Kui ema aga ei oska tõest infot väärast eraldada ja teema selgemaks saamise asemel hoopis segasemaks muutub, siis tasub info juurde otsimise asemel pigem infotulva vähendada.
"Üldine soovitus on, et kui miski sind segadusse ajab, siis alati vähenda infotulva. Googelda vähem, sest kokkuvõttes leiad sa internetist ükskõik millise väite või teema kohta kindlasti ka vastuväited ja loomulikult ajab see segadusse. Guugeldamise asemel leia üles oma sisetunne," räägib psühholoog.
"Kui sa ei suuda enda sisemusest vastust leida, iseennast usaldada ja selle põhjal otsustada, siis vali välja üks või kaks inimest keda sa usaldad ja talita selle inimese nõuande järgi," lisab ta.
Näiteks vaktsineerimise küsimuse puhul võiks see inimene olla arst, keda lapsevanem usaldab.
Usalda enda kõhutunnet, aga usu endast targemate teadmiseid
Psühholoogi ja pereterapeudi sõnutsi ei olegi enesekindlus kõige parem sõna selle tunde kohta, mis emadel võiks olemas olla. Liigne enesekindlus võib koguni kahjuks tulla - näiteks on praktikas hulgaliselt emasid, kes raiuvad kuskilt kuuldud, kuid tõele mittevastavate teadmistega arstide ja teiste spetsialistide jutule vastu ja toovad nii kaasa kahju oma lapse arengule.
"Kõige olulisem on see, et ema usaldaks ennast ja oma last," asendab Kütt sõna enesekindluse sõna eneseusalduse vastu.
Enese ja oma lapse usaldamine tähendab oma kõhutunde järgimist. Kui ema usaldab oma instinkte, siis oskabki ta hõlpsamini meeletust infotulvast enda ja oma lapse jaoks õige valiku leida, aga enese usaldamine tähendab ka seda, et ema tunneb ära kuhu maani ulatub tema pädevus, oskab kuulata häid nõuandeid, oskab vajadusel küsida abi jne.
Tähtis on ka oma lapse usaldamine. Kütt toob näite: iga ema tunneb oma beebi erinevaid nuttusid. Kui ema tunneb, et lapse nutt tuleneb valust ja haigusest, aga arst ütleb, et lapsel pole midagi viga ja ajab uksest välja, siis tuleb esmajoones ennast ja oma last usaldada - just ema tunneb oma last kõige paremini.
Seda kõhutunnetust võivadki aga häirida info üleküllus, ülemõtlemine, ülepabistamine jms.
Psühholoog lisab, et kõhutunde saabumist ei tasu oodata kohe pärast sünnitust. "Muidugi ei saa ka ema alguses aru mida see uhiuus inimene tahab, see on täiesti normaalne! Päevade ja nädalatega te õpite üksteist tundma. Seni tuleb rahulikuks jääda ja võtta enda kõrvale üks või kaks usaldusväärset inimest ning usaldada nende nõu," lisab Tiina Kütt.
Kas tunned, et sul on emana olemas n-ö kõhutunne, mis lubab sul enda pere jaoks õigeid valikuid langetada?
Ma arvan küll, et on. Ma usun, et igal emal on mingi vaist, mis aitab otsuseid teha.