Kõik funktsioneerib, aga piima ei ole? Tihti takistab edukat imetamist stress või liigne muretsemine

Kõik funktsioneerib, aga piima ei ole? Tihti takistab edukat imetamist stress või liigne muretsemine

14. Apr 2014, 09:56 Emmede Klubi Emmede Klubi

Teoreetiliselt peaks iga naine, kel rinnad alles, saama oma beebit imetada. Isegi rinna eriline ehitus, näiteks sissepoole hoidev nibu võib olla imetamisel küll komistuskiviks, kuid mitte takistuseks. "Niisama, et mul ei olnud piima - seda ei ole tegelikult olemas," räägib ämmaemand ja imetamisnõustaja Moonika Tammel.

Sellegipoolest ei ole aga piima puudumine või otsalõppemine sugugi harvaesinev mure. Tammel selgitab: "Kuidas ei tule piima, kõik ju ometi funktsioneerib? Sellepärast, et inimene ei ole robot. Lisaks anatoomiale ja füsioloogiale on inimesel veel vaimne tasand."


Pehme rind või pidevalt rinnale küsiv laps ei tähenda, et piima oleks vähe

Tammel kirjeldab kahte levinud põhjust, miks emad arvavad, et neil ei ole enam piima ja imetamise katki jätavad.

Esiteks: esimestel kuudel toimub piima ületootmine, sest ema keha ei tea kui palju lapsel piima vaja on. Rind on väga suur ja kõva, justkui piima täis. Paari kuu pärast see tunne kaob - rind läheb pehmeks, piima pole enam näha-tunda.

"Emad arvavad, et no nii, nüüd mul sai piim otsa ja lähevad poodi rinnapiimaasendajat ostma. Tegelikult on ema keha piimatootmisega ära harjunud, tekkinud on normaalne rütm, piima tekib ainult nii palju kui laps sööb," selgitab Tammel.

Teiseks: suuremaks kasvades teeb laps aeg-ajalt niinimetatud piimatootmise päevi, on rahutu ja soovib justkui terve päeva rinnal olla.

"Emad arvavad, et nii, piim otsas, lapsel kõht tühi ja lähevad poodi rinnapiimaasendajat ostma. Tegelikult laps lihtsalt stimuleerib neil päevadel tootlust ja juba järgmisel hommikul on piima piisavalt," lisab ämmaemand. Kui aga ema keeldub last piimatootmispäeval pidevalt rinnale võtmast, siis ei teki tõesti ka piima kasvanud lapse toitmiseks piisavalt juurde.

 

Piima tuleb neil, kes ei muretse sellepärast

Tihti jääb naise elus esimestel kuudel pärast beebi sündi puudu abist ja toetusest. "Piima tootmises mängib rolli hormooni oksütotsiini eritumine. Seda nimetatakse ka armastuse hormooniks - kui naine tunneb, et ta on kaitstud ja hoitud, ei pea muretsema kodu koristamise või mehe söötmise pärast, siis tekib seda armastusehormooni rohkem ja piim tuleb," räägib Tammel.

Eesti naised tahavad tema sõnul hirmsasti kangelased olla, seda pole aga tarvis. "Julge küsida abi. Las pereliikmed käivad ja koristavad, teevad süüa. Sina julge abi vastu võtta ja samal ajal lõdvestunult oma lapsega olla," soovitab ta.

Tähtis on, et lähedased - eriti vanavanemad - aitaksid noort ema jõu, mitte nõuga. "Pidev õpetamine kuidas ema tegema peaks, eriti vanaemade poolt, tekitab stressi ja tõmbabki piimatootlusele kriipsu peale," selgitab Tammel lähemalt. "Milleski, mis puudutab inimest, ei saa tõmmata mustvalgeid joonid - inimesed on lihtsalt nii erinevad. Sellepärast peab naine olema oma sisetundes kindel ja usaldama iseennast ning vajaduse korral küsima nõu spetsialistidelt."

Tammel toob näiteks loo noorest emast, kes võib oma lapse hooldusõigusest ilma jääda, sest vanaema andis nõu kõhugaaside vältimiseks toita beebit ettenähtust lahjema toiduseguga. Alatoitumusega laps sattus eluohtlikus seisus haiglasse. Rinnapiimaga poleks selline õnnetus juhtuda saanud, kuid imetamine ei olnud noorel emal oma sõnul õnnestunud. 

"Ta ju ei teinud seda meelega, vaid teadmatusest ja ebaprofessionaalsetest nõuannetest lähtudes," lisab Tammel ja soovitab naistel igasuguste imetamist puudutavate probleemide puhul kindlasti rääkida imetamisnõustaja, ämmaemada, arsti või psühholoogiga, mitte loobuda imetamisest oma äranägemise järgi või vanavanemate soovitusel.

 

Rinnapiimaasendaja ega pudel imetamist ei riku

Psühholoogiline stabiilsus on eduka imetamise oluline võti. Kui selle rahutunde annab teadmine, et rinnapiimaasendaja on kapis olemas, siis võiks ta kapis olemas olla.

"See ei ole maailma lõpp kui annad lapsele lonksu RPA-d ja siis rahulikult ja lõdvestunult, hirmuta, et mis siis, kui laps jääb nälga, paned ta rinnaotsa. Laps ei loobu rinnast nii lihtsalt, et RPA lisamine imetamisele kriipsu tõmbaks, küll aga võib kriipsu tõmmata muretsemine."

Samuti ei riku imetamist aeg-ajalt pudelist söötmine. "Näiteks kui ema tunneb, et tal on vaja natuke eemal olla, üksi jalutama minna. Senikaua isa annab lapsele pudelist süüa. See ei riku ühtegi last ära, selline aeg täitsa võiks isegi isa ja lapse jaoks olla." Imetamise võib rikkuda hoopis see, kui ema ei saa hetkegi lapsest eemal olla ja langeb stressi.