Enamike inimeste jaoks tähendab sõna "naba" pisikest lohukest alakõhul kohas, kuhu enne sündimist kinnitus nabaväät, mis ühendas arenevat loodet ema platsentaga.
Kui nabaväät pärast sünnitust läbi lõigatakse, kuivab see nabaköndiks ja kukub peatselt ise ära. Naba on seega tegelikult lihtsalt armkude, mis tekib naha paranemise protsessi käigus kohale, kust nabaväät ära tuleb! Seega on naba enamike inimeste elu esimene arm.
Vahel on tita kõhul kõigepealt armas väike nabanöps, täieliku paranemise käigus muutub aga arm enamasti lohukese-kujuliseks. Vaid vähestel inimesel jääbki naba punnina väljapoole hoidma. Umbes 90% nabasid on sissepoole, vaid u 10% väljapoole.
Mõlemad variandid on siiski täiesti normaalsed. Meditsiinilist tähelepanu vajab väljapoole hoidev naba vaid siis, kui selle tegelik põhjus on nabasong ehk kõhukoopa elundite väljasopistumine sellisel juhul paistab lisaks armkoepuntrale punnis ka selle alune.
Vahel arvatakse, et nabaväädi läbilõikamise aeg, koht või klammimise viis mõjutavad naba tulevast välimust, tegelikult on see aga pigem siiski lihtsalt individuaalne - arm paraneb igal inimesel isemoodi.
Hilisema elu jooksul muutub naba kuju harva - peamiselt ainult raseduse ajal! Nimelt võib senini sissepoole naba raseduse ajal tasapinnaliseks muutuda või välja hüpata.
Muide, enamik inimesi ei puhasta oma sissepoole naba kuigi hoolikalt, nimelt on nabadest leitud uskumatult palju erinevaid baktereid!
