Põhjalik ülevaade - mida teha, kui lapsel on palavik

Põhjalik ülevaade - mida teha, kui lapsel on palavik

31. Mar 2023, 16:18 Emmede Klubi Emmede Klubi

Palavik ise ei ole haigus, vaid meie keha loomulik kaitsereaktsioon organismi sattunud haigustekitajate vastu - patogeenidel on kõrgemal temperatuuril raskem elutseda. Seega võime enamasti lasta palavikul oma tööd teha. Liiga kõrge palavik võib aga muutuda organismile kahjulikuks.

Lapse normaalne kehatemperatuur on keskmiselt 36-37 kraadi. Kehatemperatuur on madalam hommikuti ja kõrgem pealelõunal kella nelja ja kuue vahel, aga ka pärast füüsilist koormust. Imikutel ja väikelastel võib kehatemperatuur tõusta ka nutmise ja ülekuumenemise, samuti liiga soojalt riietamise või väga soojas viibimise tõttu. Selliseid väikseid kehatemperatuuri tõuse ei nimetata palavikuks ning need ei vaja alandamist. 

Palavikuks loetakse kehatemperatuuri:

  • kaenla alt mõõdetuna üle 37,4 C
  • pärakust mõõdetuna üle 38,1 C
  • kõrva kuulmekäigust mõõdetuna üle 37,6 C
  • suust mõõdetuna üle 37,8 C
  • laubalt mõõdetuna üle 37,5 C

Üldiselt ollakse Eestis veel harjutud rääkima just kaenla alt kraaditud kehatemperatuurist. Klaasist termomeetrite miinuseks on aeglus - mõõtmistulemus selgub paari minuti pärast. Lisaks võib klaasist ese puruneda, mis elavhõbeda sisalduse korral on veelgi ohtlikum. Digitaalsed termomeetrid annavad vastuse koguni sekunditega, kuid kuna elektroonika on väga tundlik, tuleb arvestada korduvatel järjest mõõtmistel pisut erinevate tulemustega. 

Kerge-mõõdukas palavik

Kui lapse kehatemperatuur jääb (kaenla alt mõõdetuna) 37,4 ja 38,5 C vahele, on tegemist mõõduka palavikuga.

  • Palavikku langetavaid ravimeid pole vaja anda. Erandi võib teha juhul, kui lapsel on paha olla - näiteks ta ei saa palaviku tõttu öösel magada. 
  • Mõõduka palavikuga laps ei pea voodis olema, ta võib soovi korral liikuda ja mängida. Liigne füüsiline koormus võib siiski palavikku tõsta.
  • Lapsele tuleb pakkuda tihti ja palju juua. Sobivad nii vesi kui ka leiged joogid - leige morss, tee (nt mustasõstra-, vaarika-, pärnaõietee). Kui laps palju higistab, võib anda ka gaseerimata mineraalvett. 
  • Kui palavik on püsiv, lapsel pole külmavärinaid, siis võtke kehatemperatuuri langetamise soosimiseks lapsel riideid vähemaks. Teki asemel võiks magada linaga, imikul tuleb ära võtta mähkmed. 
  • Kui palavik on püsiv, lapsel pole külmavärinaid, siis võite kehatemperatuuri langetamise soodustamiseks kasutada leiget vett (36-37 kraadi), pannes lapse otsaesisele veelapi või hõõrudes lapse kaela-, kaenlaaluste- ja kubemepiirkonda veelapiga. Vee sekka võib lisada ka pisut viina. 
  • Lapsele võib teha ka viinasokke, sealjuures peab lahus sisaldama võrdses osas vett ja viina. Kui sokid muutuvad kuivaks, aga kehatemperatuur ei ole langenud, võib sokid uuesti märjaks teha. Sokke ei tohiks katta kile vms-ga, kuna siis ei saa alkohol ära aurustuda ning imendub kehasse.
  • Kui teete ülehõõrumisi ja viinasokke, tuleb kindlasti jälgida, et käed-jalad ei muutuks liiga jahedaks, sest siis pole teie tegevusest enam kasu ning lapse enesetunne võib hoopis halveneda. Ning ikka jälgida, et jahutavad tegevused sobivad vaid juhul, kui lapsel pole külm!
  • Paku haigele lapsele palju lähedust ja hellust. 

Keskmine palavik

Lapse kehatemperatuur on kaenla alt mõõdetuna 38,6 kuni 39,4 C. 

  • Kehatemperatuuri langetamiseks keskmise palaviku puhul sobivad kõik eelnevalt, kerge-mõõduka palaviku juures toodud ravivõtted. 
  • Eriti tähtis on, et laps saaks piisavalt juua. 
  • Lisaks võib, aga ei pea kasutama palavikku langetavaid ravimeid. Kui laps tunneb end hästi, pole alla 39-kraadise kehatemperatuuri juures palaviku alandamiseks otsest vajadust. Kui laps tunneb end kehvasti, võiks palavikku alandada. 
  • Enim kasutatakse paratsetamooli, millel on palavikku alandav ja kerge valuvastane toime. Palavikku alandab ja valu vaigistab ka ibuprofeen. Kui probleem on pigem palavikus, võiks eelistada paratsetamooli kui ohutumat ravimit. Kui lapsel on ka tugevam valu (nt kõrvavalu), võiks eelistada ibuprofeeni kui efektiivsemat valuvaigistit. 
  • Imikutele, aga ka suurematele lastele, kes oksendavad, on parim kasutada ravimküünlaid ehk suposiite. Et laps küünalt kohe välja ei punnitaks, tuleks pärast küünla pärakusse lükkamist natukene aega tuharaid koos hoida. 
  • Kui küünlaid kodus pole või laps on suurem, sobivad ka siirupid, hilisemas vanuses ka tabletid.
  • Paratsetamooli annus on 10-15 mg lapse kehakaalu iga kilogrammi kohta. Tavapäraselt antakse 6-9 kg kaaluvale lapsele korraga 80 mg, 10-15 kg kaaluvale lapsele korraga 125 mg, 15-25 kg kaaluvale lapsele korraga 250 mg ja 25-40 kaaluvale lapsele korraga 500 mg paratsetamooli.
  • Paratsetamooli mõju kestab 4-6 tundi, pärast ravimi kasutamist peaks palavik langema paari tunni jooksul 1-1,5 kraadi võrra. Kui palavik tõuseb uuesti, võib ravimi andmist kuue tunni pärast korrata, kuid reeglina mitte rohkem kui kolm-neli korda ööpäevas. 
  • Ilma oma arstiga nõu pidamata ei tohi lastele anda paratsetamooli kauem kui kolm päeva.
  • Meeles tuleb pidada, et paratsetamooli võivad sisaldada ka mitmed muud külmetushaiguste ravimid. Seega - kui annate lapsele veel teisigi käsimüügiravimeid, lugege kindlasti ravimiga kaasas olevat infolehte.

Kõrge palavik

Kui lapse kehatemperatuur kaenla alt mõõdetuna on üle 39,5 kraadi, on tegemist kõrge palavikuga. Kui temperatuur ületab 40 kraadi, on lapsel väga kõrge palavik

  • Selline palavik vajab kindlasti kohest temperatuuri alandava ravimi andmist (samamoodi, nagu kirjeldatud eelpool keskmise palaviku all).
  • Kui lapsel on külm, ei tohi tema kehatemperatuuri jahutavate meetoditega alandama hakata. Kui lapsel on vappekülm, tuleb ta esialgu sooja tekiga katta ja anda palavikualandajat. Niipea, kui lapsel hakkab soe, tuleb tekk eemaldada - piisab õhukesest linast, riietuseks särgist, last võib hakata jahutama.
  • Samamoodi ei tohi külmetavat või jahedate käte-jalgadega last vee ega viinaga hõõruda - enne soe tekk peale, ravim sisse. Kui lapsel hakkab soe, tema jäsemed muutuvad soojaks ja nahk roosaks, võib alustada jahutavate toimingutega.
  • Lapse jahedaid käsi-jalgu võib veidi hõõruda, et veri paremini ringi käima hakkaks. 
  • Kui laps on kahvatu, tema keha on tulikuum ja käed-jalad jahedad, võib kehatemperatuur olla kiiresti tõusmas - lapsel võivad tekkida palavikukrambid. 
  • Ära unusta jälgida, et laps saaks rohkelt juua! Kehatemperatuuri tõus ühe kraadi võrra suurendab organismi vedelikuvajadust kümne protsendi võrra. Seega kui lapsel on palavik üle 39 kraadi, vajab ta vedelikku kuni kolmandiku võrra rohkem kui tervena.
Mida teha, kui lapsel tekivad palavikukrambid?
 
Kuni viieaastastest lastest 2-5 protsendil võivad kõrgema palavikuga kaasneda krambid. Palavikukrambid on üldjuhul healoomulised, kuid siiski lapsevanemale väga ehmatavad. Igaks juhuks tuleb esimest korda elus tekkinud palavikukrampide korral siiski alati kutsuda kiirabi
 
Krambihoo ajal jääb lapse keha lõdvaks või tema jäsemed hakkavad tõmblema. Lapse pilk tardub või tema silmamunad pöörduvad üles. Kui krambihoog on alanud, ei ole võimalik seda peatada. Krambihoo ajal laps ei hinga, kuid südamemassaaž või suust suhu hingamine ei ole vajalikud. Tavaliselt kestab krambihoog alla minuti, harva kauem. 
  • Ärge takistage lapse liigutusi, kuid jälgige, et ta end ei vigastaks.
  • Keerake laps külili.
  • Vabastage kaelus, et hingamine oleks vaba.
  • Ärge pakkuge midagi juua.
  • Ärge püüdke lapsele midagi suhu panna.
  • Ärge jätke last järelvalveta.
  • Pärast krampi võib tekkida lühiajaline sügav uni.
  • Loe palavikukrampide kohta täpsemalt SIIN
Millal pöörduda oma arsti poole?
  • Konsulteeri alati arstiga, ära alusta kodust ravi iseseisvalt, kui palavik on tekkinud alla kolme kuu vanusel imikul. 
  • Konsulteeri arstiga, kui lapsel kaasnevad palavikuga valud kõhus, selgas, kõrvas, peas; lapsel on valus pissida; ta urineerib väga sageli või harva; laps lonkab.
  • Konsulteeri arstiga, kui palaviku põhjus on arusaamatu või lapsel on hiljuti olnud palavik ja nüüd on lühikese aja järel tekkinud uus temperatuuritõus.
  • Pöördu arsti poole, kui lapse palavik püsib kauem kui kolm päeva.
Millal kutsuda kiirabi?
  • Laps on loid, temperatuur on 40 C ja kõrgem.
  • Laps oksendab, on loid ja uimane.
  • Laps hingab raskelt, kähisevalt või kõõksuvalt.
  • Palavikus lapse nahale tekivad verevalumid.
  • Lapsel on krambid.
  • Kiirabitöötajatele tuleb kindlasti kohe öelda, kas ja milliseid ravimeid on laps juba saanud.

Püüa säilitada rahu! Kui Sina oled rahulik, tunneb ka laps end turvalisemalt.

(Allikad: Viimsi Perearstikeskus, Emmede Klubi)

 

Milline on Sinu pere protokoll palavikus lapse aitamiseks?