Viiekuuste beebide vanemad veedavad küllaltki palju aega püüdes neid naerma ajada. Jah, neil väikestel beebidel on kehvemaid hetki, kui nad nutavad, sest neil on mähe märg, kõht tühi või lihtsalt igav, kuid uus uuring näitab, et meelde jäävad neile suure tõenäosusega pigem rõõmsad kui kurvad hetked. Kõne all oleva, väljaandes Infant Behavior and Development ilmunud teadustöö juhtivaks autoriks oli Brigham Youngi ülikooli professor Ross Flom.
„Teadlased uurivad vastsündinute mälu ning ka beebide emotsioone, kuid meie oleme esimesed, kes uurivad, mismoodi nende tunded mälu mõjutavad,“ teatas Flom pressiteates.
Otseloomulikult on beebide puhul keerulisem määrata, mida nad mäletavad ja mida mitte, võrreldes näiteks suuremate laste või täiskasvanutega. Kuna teadlased ei saa beebidele küsimusi esitada, jälgisid nad hoopis nende silmi ning salvestasid, kui kaua beebid teatud objekte jälgisid. Teadlased püüdsid piltidele emotsionaalseid seoseid omistada ning uurisid, kas see mõjutab mälestuste talletumist või mitte.
Beebid paigutati eraldatud alale, kus nad võisid näha vaid televiisoriekraani. Ekraanile ilmus täiskasvanu ning kõneles lapsega. Täiskasvanu ilme ning hääletoon olid kas vihased, rõõmsad või neutraalsed. Kui täiskasvanu lõpetas rääkimise, asendus pilt ekraanil geomeetrilise kujundiga.
Treeningule järgneval perioodil testiti geomeetriliste kujundite meeldejäämist esmalt viie minuti ning seejärel ühe päeva möödudes. Testi käigus õpitud kujundid paigutati täiesti uue kujundiga kõrvuti ning näidati lastele taas ette. Siis salvestati beebide silmade liikumist ning teadlased kalkuleerisid, kui pikalt lapsed uuringu käigus tuttavaks saanud kujundeid võrreldes täiesti uutega jälgisid. Eeldati, et beebid jälgivad uut kujundit kauem, kui juba tuttavat.
Pärast viieminutist ooteperioodi eelistasid beebid õnnelike ilmete ja hääletoonidega seonduvatele kujunditele uusi, tundmatuid kujundeid. Neutraalsete või vihaste häältega seonduvad kujundid ei olnud laste jaoks nii tuttavad, sest nad ei näidanud nende kujundite vahel mingeid eelistusi. Siiski eelistasid beebid 24 tunni möödudes uut kujundit neutraalsele.
„Me arvame, et tegu võib olla positiivse meelteseisundi mõjuga beebide tähelepanelikkusele ja aktiivsele mõttetööle,“ selgitas Flom. „Neid süsteeme ergutades tõstame nende võimet uut informatsiooni seedida ning seeläbi võib-olla ka geomeetrilist mustrit meelde jätta.“
Käesoleval hetkel ei ole selle fenomeni taga olevaid mehhanisme veel tuvastatud. Lisaks ei ole teada, kui kauaks õnnelike emotsioonidega seotud kujundid beebide mällu talletuvad. Ühes Montreali McGilli ülikooli poolt läbi viidud uuringus (millel puudub seos käesolevas artiklis käsitletud uuringuga) leiti, et mälestused esimese eluaasta jooksul kuuldud keelelistest eripäradest talletuvad ajju paljudeks aastateks, mis võiks teoorias tähendada seda, et neid kahte kontseptsiooni sidudes võiks õnnelikke tundeid kasutada mälu ergutamiseks. As of right now, the mechanism behind this phenomenon is not known. It is also not known how long the memory of the shapes associated with happy voices will last. Jätkuv uurimustöö ning uued avastused selles vallas võiks tulevikus olla suureks abiks lapse arengule.
Emmede Klubi
