Vastsündinu kaal ja pikkus

Pikkus, kaal, peaümbermõõt, rinnaümbermõõt - need on näitajad, mis aitavad lastearstil otsustada lapse kehalise arengu üle. Muidugi, lapse kaal sõltub ka sellest, kuidas last söödetud on. Rinnapiimal lapsed kipuvad kaalus aeglasemalt juurde võtma, aga samas on rinnapiimas lapsele vajalike ainete optimaalne koostis ja see on lapsele kõige parem söök, mis kaitseb teda ka nakkuste eest.

Pikkus

Vastsündinu pikkus ei sõltu ainult pärilikkusest, vaid ka sellest, milliseid toitaineid on ema raseduse ajal söönud ja platsenta suurusest ning vereringest. Samuti sõltub pikkus sellest, mis sugu laps on. Vastsündinu keskmine pikkus on 45-55cm.

Peale sündi kasvab vastsündinu järgmiselt:

• Kõige intensiivsemalt kasvab laps esimesel kolmel elukuul - keskmiselt 3cm kuus.
• 3-6 kuuselt kasvab imik 1-2.5cm kuus.
• 6-9 kuuselt hakkab laps aeglasemalt kasvama - 1.5-2cm kuus.
• 10-12 kuuselt kasvab laps 0.5-1cm kuus.
• Esimesel eluaastal kasvab keskmine laps kuni 25cm, mis tähendab, et lapse keskmine pikkus on aastaselt 75cm.

Kaal

Keskmine vastsündinu kaalub 2600-4500g. Viimase kümne aasta jooksul on täheldatud vastsündinute keskmise kaalu tõusu. Nüüd ei ole harulduseks ka beebid, kes sünnivad 5-kilosena.

Esimesel elunädalal võib kaal väheneda 5-10%, aga mitte rohkem. Laps kaotab vedelikku ja tema toitmisreziim ei ole veel välja kujunenud.

• Esimesel elukuul kasvab beebi keskmiselt umbes 20g päevas.
• Teisel elukuul kasvab beebi keskmiselt umbes 30g päevas.
• Umbes 4-6 kuusena on laps oma sünnikaalu kahekordistanud. Mõnel on see suurem, mõnel väiksem. Kui laps on sündinud 3-kilosena, kaalub ka pooleaastasena umbes 6kg ja aastaselt umbes 9kg.
• Teisel eluaastal võtavad lapsed keskmiselt 2kg juurde.

Oluline on, et kehakaalu ja pikkuse suhe on paigas. On normaalne, et 65cm pikk laps kaalub 8kg ja tema füüsilist arengut võib harmooniliseks pidada.

Imikud, kelle sünnikaal on olnud suurem kui eakaaslastel, on sageli esimesel eluaastal raskemad. Samuti, kui laps on sündinud alla 3.3kg, hakkab ta oma eakaaslastele teisel elukuul järgi jõudma. Nende puhul on normaalne, kui nad võtavad alguses kaalus rohkem juurde.

Muud näitajad

Esimesel eluaastal mõõdab lastearst lisaks pikkusele ja kaalule ka lapse pea- ja rinnaümbermõõtu.

Vastsündinutel on suur pea ja väike rinnak. See on normaalne. Pea ümbermõõt on vastsündinutel tavaliselt 2-5cm suurem kui rinnaümbermõõt.

3-5 kuuselt on lapse pea- ja rinnaümbermõõt sama. Tema keha kasvab kiiremini kui pea. Pooleaastase lapse keskmine peaümbermõõt on 43cm.

Selleks, et jälgida, kas lapse füüsiline areng on tasakaalus, on perearstil ka olemas keskmisi näitajaid sisaldav tabel.

Emadel ei ole vaja muretseda kui laps kõiges keskmistele parameetritele ei vasta. Ka geneetika mängib siin suurt rolli ja tuleb meeles pidada, et iga laps on erinev.

Emmede Klubi