Lapsevanemaks olemine on üks sellistest kogemustest, mille tõelist olemust ei anna vääriliselt edasi ükski jutustatud lugu. Tõde on see, et keegi meist ei tea, mida tähendavad lapsevanema mured ja rõõmud enne, kui oleme saanud neid omal nahal kogeda.
Nii ämmemand Maret Voitesi kui värske ema Alla lapsed on mõlemad 2,5-kuused. Marta on Maretile teine laps, aga Art Allale esimene ning Maret uuris, millised olid Alla ootused enne lapse saamist ning milline oli tema kogemus tegelikult.
Enne lapse saamist oli Alla jõudnud palju jutte kuulata ning ta tõdeb, et kõik see, mida ta on ise kogenud ei ole olnud midagi sellist, millest ta ei oleks juba kuulnud. Samas nendib Alla, et üks asi on kuulata teiste kogemusi ja teine asi on need enda peal üle elada. „See on kordumatu. On asju, mida kirjeldades sa ei kujuta pooltki, et nad on näiteks nii hullud ja kui on meeldivad hetked, siis on nad omamoodi ülevõimendault meeldivad ka, kui nad on isiklikud kogemused,“ kirjeldab Alla oma tundeid:
Katkendlik uni
Alla jaoks on kõige raskem olnud unepuudus. Ta ütleb, et tagantjärgi nüüd mõeldes on une küsimus elu aeg tema jaoks kriitiline olnud. Seda enam oli katkendlik uni tema jaoks väga keeruline. Ka ämmaemand Maret ütleb, et isegi teise lapse puhul on samamoodi, et alguses on raske harjuda iga natukese aja tagant ärkamisega.
Unetuse taluvus on individuaalne. Mõni kohaneb kiiremini ja kergemini kui teine. Kindel on aga see, et ajapikku harjuvad kõik lapsevanemad. Koormuse jagamiseks oleks hea, kui nii päevases kui öises lapse hooldamises oleks kaasatud mõlemad vanemad.
Lapse nutt ja gaasivalud
Alla jaoks on lapse nutt teiseks valuküsimuseks katkendliku une kõrvalt. „See on tõesti nii, et sa oled oma arust kõik ära teinud. Oled mähkme ära vahetanud, sa oled ta asendi mugavaks teinud, tal on kõht täis, põhimõtteliselt ei oskagi rohkem juurde mõelda ja ta ikka nutab. See on tohutult valus. Sina vastutad tema eest ja tal on millegipärast halb sinuga,“ rääkis alla. Maret kinnitab, et ka temal on nutuga vahel väga raske toime tulla: „Sul tekib selline tunne, et sa ei ole hakkama saanud oma vanema kohustustega.“
Umbes 80% naistest esineb pärast sünnitust kõrgendatud emotsionaalset tundlikkust, mis võib tingida olukorra, mil nii laps kui ema lahistavat ühiselt nutta. Probleemseks võib kujuneda selline olukord siis, kui kurbus on kestev ning vahepealseid meeliülendavaid heaoluhetki ei teki üldse.
Imetamisega alustamine
Alla rääkis, et kuna tema väga paljudel sõbrannadel on imetamisega muresid olnud, ootas ta oma imetamisekogemust kerge eksamiärevusega. Tegelikkuses oli ärevus asjatu, imetamine kulges tal loomulikult ja hästi.
Samal ajal kui imetamisega on kõik hästi võib esineda ka kõige tublima imetajaga teinekord raskeid öid, mil laps pidevalt küsib rinnale. Sellistel hetkedel võib emale tunduda, et tal ei ole piisavalt piima. Tegelikult nimetatakse seda n-ö piima tellimiseks ning see on normaalne ja mööduv nähtus.
Imeline emadus
Alla rääkis Maretile, et ta omajagu ootas seda aega oma ellu. „Minu jaoks on see üks väga oluline elupusletükk, mis nüüd paika sai pandud. Mul on hästi hea tunne, hästi kindel tunne, hästi päris tunne. See on lahe. See on üks sellistest eluetappidest ilma milleta ma ei kujutaks oma elu üldse ette,“ rääkis Alla.
Alla jaoks muudab kõik raskused ja mured heaks see, et iga päev on isemoodi ja uus. „See areng, mis toimub lapsega on nii kiire ja nii põnev. Ma alati ootan hommikut, kus ma saan alustada päeva, kus temal alati mingid uued avastused tekivad ja ma saan aru, et see võtab aina uusi ja uusi hooge juurde. See on hästi põnev. See on nagu sinu elu, mis on kümneid kordi põnevam,“ kirjeldab ta.
Milliseks kujuneb sinu teekond lapsevanemana, seda keegi ette ennustada ei saa. Küll aga võib öelda, et kõik raskused seoses lastega on seda raskemad taluda, aga tasakaaluks on ka kõik rõõmud kordades suuremad.
