(Pilt: www.synnitusmaja.ee)
Enne sünnitama tulemist tasub koostada sünnitusplaan ehk mõelda läbi kõik sünnituse etapid ja õppida tundma kõiki oma võimalusi. Üks osa sellest on õppida tundma ka haiglat, kuhu plaanid sünnitama minna. Beebipäeviku osaline Kätlin ei ole varem Pelgulinna sünnitusmajas sünnitanud ning kohtub täna oma ämmaemanda Maret Voitesega, et tutvuda haiglaga ja arutada sünnitusplaani.
Esiteks tutvustab Maret Kätlinile ämmaemanda kabinetti, kus sünnitama tulijaid esimesena vastu võetakse. Seal küsitakse sünnitajalt tuhude alguse kohta, vaadatakse emakakaela, tehakse KTG, mõõdetakse vererõhku ja kui emakakaela avatus on vähemalt kolm sentimeetrit, siis võetakse naine sünnitusmajja vastu ning vormistatakse sünnituslugu. Selles ruumis viibib üks naine reeglina kokku kuskil kümmekond minutit.
KTG näitab tita südamelööke ja emaka tegevust ehk emaka kokkutõmbeid. Pelgulinna sünnitusmajas on olemas ka juhtmeta KTG aparaat, mis võimaldavad sünnitajal vabalt ringi liikuda ja neid saab ka näiteks vannis kasutada.
Kuigi sünnituse ajal soovitatakse võimalikult palju ringi liikuda, võivad mingi hetk siiski jalad väsida ning sellisel juhul võib ka voodist saada hea abimees. Voodil saab nii peaosa, keskosa kui jalaosa vajadusel tõsta. Lisaks on igas sünnitustoas olemas ka sellised abivahendid nagu pall, tugiraam, hernekott ja järi.
Jasperit sünnitades oli Kätlin rohkem püsti ja liikus ringi. Esimestest valudest kuni Jasperi sündimiseni läks kokku kaksteist tundi. Haiglas oli Kätlin sellest 5-6 tundi. Ämmaemand Maret usub, et just püsti seismine ja liikumine aitasid kaasa asjaolule, et Kätlini sünnitus oli esmasünnitaja kohta küllaltki kiire.
Kätlin proovis sünnituse ajal ka järi, kuid sellega seonduvad tal negatiivsed mälestused. „Sealt ämmaemand tegi mulle veel läbivaatuse ja siis ma tundsin ka, et siis hakkasid pressid ja siis ma tundsin, et mul hakkas seljal väga-väga valus seal, isegi kuigi Tambet oli selja taga, oli väga ebamugav olla,“ kirjeldab ta. Mareti sõnul ongi vahel nii, et mõni asend naisele ei sobi.
Üks väga mõnus abivahend sünnituse ajaks on vann. Paljud naised saavad veest leevendust. Kätlin käis Jasperit sünnitades kodus dušši all ja kuna tal seal olles muutusid tuhud intensiivsemaks pelgab ta natuke vanni sünnitamist, kuigi on sellest natukene siiski ka huvitatud. Ämmaemand Maret arvab, et tuhude intensiivistumine ei olnud halb märk, kuna mida intensiivsemad on tuhud, seda kiiremini sünnitus ka läheb.
Vann võib olla mõnele naisele väga hea valude leevendamiseks. Kui sellest jääb aga väheks ja emakakaela avatus jääb 3-6 cm vahele, siis on võimalik kasutada epiduraali ehk seljasüsti, naerugaasi ja on olemas ka valuvaigistavad küünlad ja süstid. Kätlin pooldab pigem loomulikku sünnitust ja loodab, et tal ei ole vaja neid abivahendeid kasutada, aga jätab endale siiski ka valikuvõimaluse.
Sünnitustoas on olemas koht ka tulevase beebi jaoks. Kui beebi sünnib, siis oma esimese elutunni veedab ta ema rinnal, alles seejärel värske ilmakodanik mõõdetakse ja kaalutakse. Et vältida beebi alajahtumist, teda ei pesta, vaid mähitakse sooja, pehme rätiku sisse.
Pärast sünnitust kolib värske perekond ümber sünnitusjärgsesse osakonda. Olenevalt eelistusest on võimalik valida ühispalati, ema ja lapse toa ning peretoa vahel. Ühispalatis viibivad kuni neli värsket ema ühes toas. Ema ja lapse tuba on mõeldud ühele emale ja tema lapsele. Kummaski toas isad ööbida ei tohi. Peretubasid, kus võivad ööbida ka värsked isad, on Pelgulinna sünnitusmajas erinevaid. Nii on näiteks mõnes toas ka oma privaatne tualettruum.
Kätlin ja Tambet tunnevad end nii valmis kui sellises olukorras end tunda saab. Nende palveks on, et just Maret oleks see ämmaemand, kes nende beebi vastu võtab ja loomulikult on Maret sellega nõus.
Juba Beebipäeviku järgmises episoodis näeme, kuidas kulges Kätlini sünnitus ja kohtume esimest korda meie peategelasega.
Kuna tuleb järgmine beebipäeviku järgmine osa..?