Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) lisas Eesti riikide hulka, kus leetritesse ja punetistesse haigestumine on elimineeritud. See tähendab, et nende haigustekitajate levikut ja uusi kohalikke haigusjuhte ei ole riigis esinenud vähemalt kolmel järjestikusel aastal.
Eestis ei ole 2014. - 2016. aastal esinenud ühtegi leetrite ja punetiste kohalikku haigusjuhtu. Leetreid on sel ajavahemikul kuuel korral Eestisse sisse toonud muudes maades nakatunud inimesed, kuid tänu kiirele avastamisele, teavitamisele ja haiglaravile ei ole need juhud põhjustanud riigisisest levikut.
WHO ja Euroopa amet on seadnud eesmärgiks elimineerida leetrid ja punetised kogu Euroopas. 2016. aasta alguseks oli WHO Euroopa regiooni 53 liikmesriigist leetrid elimineeritud 37 ja punetised 35 liikmesriigis. Ei leetrite ega ka punetiste juhte pole viimase kolme aasta jooksul esinenud 21 liikmesriigis.
Maailm tervikuna on aga leetrite ja punetiste elimineerimisest veel kaugel. Mullu esines leetrite ja punetiste epideemiad või puhanguid näiteks Rumeenias, Šveitsis, USAs California osariigis ja Lõuna-Sudaanis.
Sissetoodud haigusjuhtudest vallandunud puhanguid on esinenud paljudes maades. Kõik need leetrite ja punetiste epideemiad ja puhangud tekkisid samal põhjusel – väljamaal veel levivad viirused leidsid üles riiki reisile tulnud, aga nende haiguste vastu vaktsineerimata lapsed või täiskasvanud.
Ka Eestis on laste vaktsineerimine leetrite ja punetiste vastu on viimasel kolmel aastal olnud tegelikult siiski ebapiisav. Eestis vaktsineeritakse lapsi immuniseerimiskava raames leetrite, punetiste, mumpsi liitvaktsiini kahe annusega üheaastasena ja 13-aastasena. Et tagada ühiskondlik kaitse haiguse vastu, peaks vaktsineeritud olema 95 protsenti lastest. Eestis oli vaktsineeritud 93 protsenti kaheaastaseid ja 91,5 protsenti 14-aastaseid. Laste mittepiisava vaktsineerimisega hõlmatuse tagajärjeks on see, et mullu oli Eestis 7481 leetrite, punetiste ja mumpsi vastu vaktsineerimata last.
Lisaks vaktsineerimata lastele võivad nakatuda ka neid haigusi mittepõdenud ja immuunsust mitteomavad täiskasvanud, seega peaksid enda vaktsineerimisele mõtlema ka vaktsineerimata laste vanemad, lasteasutuste töötajad ja lastega kokku puutuvad tervishoiutöötajad. Kindlasti peaks end vaktsineerima rasedust planeeriv naine, ennetamaks laste kaasasündinud punetisi (juba alanud raseduse ajal leetrite, punetiste ja mumpsi vastu enam vaktsineerida ei saa). Kaitse uuendamisele või selle saamisele võiks mõelda ka need inimesed, kes reisivad palju ja külastavad sageli riike, kus leetrite levikut ei ole veel suudetud peatada.
Allikas: Terviseamet
Meie lapsed on enamasti leetrite ja punetiste vastu vaktsineeritud. Aga Sina ise?
