Tuule, Amanda Johanna, Karl-Erik koos Marta Sofiaga ja Jane koos Karl Jakobiga. Foto: erakogu
Rahandusministeeriumi ametnik Karl-Erik Tender (37) tundis end poja Karl Jakobiga (4) paariks kuuks osaliselt vanemapuhkusele jäädes nii hästi, et tütre Marta Sofia (5 kuud) sündides jäi ta täiskohaga koduseks. Nelja lapse isana teab Karl-Erik omast kogemusest, et suhe lastega on lähedasem, kui nendega koos rohkem aega veeta.
Karl-Erik ja tema kaasa Jane (38) peavad tähtsaks teha peres valikuid nii, et need arvestaksid võimalikult palju kõigi pereliikmetega. Nii emale kui ka isale on esmatähtis pere, kuid selle kõrval vajavad mõlemad ka võimalust tegeleda oma hariduse, töö ja eneseteostusega. Sellepärast on Karl-Erik püüdnud võimaldada Janel pärast iga lapse sündi peatselt ka õppimise või tööasjadega tegelema hakata.
Ametlikule vanemapuhkusele jäi Karl-Erik esimest korda siis, kui tema kolmas laps Karl Jakobi sai üheksakuuseks. Personalitöötajast Jane suundus täiskohaga tööle, isa jätkas töötamist väikse koormusega kodust. "Kirjutasin kodus kokku riigi majandusaasta aruande üht peatükki ja tegin paari nädala kohta mõned päevad koolitusi," meenutab ta. Karl-Erik oleks soovinud kauemgi kodus olla, kuid piiravaks sai tööandja seisukoht - "kui soovin kahest kuust pikemalt eemal olla või vähendatud koormust, siis peaksin oma tollasest, tööst, mille nimel olin pikalt pingutanud, loobuma."
Uue võimaluse sai Karl-Erik tänavu suvel, kui sündis Marta Sofia. Praegu on kodused mõlemad vanemad - Jane vanemapuhkusel, Karl-Erik ajaga kogunenud pikemal tavapuhkusel. Uuest aastast suundub aga ema tööle ning Karl-Erik jääb beebiga täiskohaga koju, mingit töökoormust ta sel korral säilitada ei plaani. "Töötada saab veel aastakümneid, kuid oma väikeste lastega koosveedetavat aega enam ei pruugi tulla. Saan kasutada võimalust oma laste kasvamisele rohkem kaasa elada," ütleb Karl-Erik.
Lisaks Karl Jakobile ja Marta Sofiale kasvab peres Amanda Johanna (6). Tihti käib külas ka Tuule (11), Karl-Eriku tütar varasemast kooselust, kes kuni kooliea alguseni elaski poole ajast ema, poole ajast isa juures. "Kogemuse põhjalt ütlen, et lähedus lastega sõltub koosveedetud ajast. Läheduse tähtsus tuleb esile just siis, kui lapsel on mure - selleks, et aidata, on vaja usaldust. Enamasti on need väiksed mured, kuid ikkagi on parem, kui laps tunneb, et isa saab teda aidata sama hästi kui ema. Isad on ikka emadest erinevad ja lisavad mitmekesisust."
Et laste eest hoolitsemine on ema ja isa vahel jagatud ülesanne, peab Karl-Erik nii suures peres elementaarseks - lapsi on rohkem kui vanemaid, tähelepanu tahavad kõik. "Kui spetsiifiliselt rinnaga toitmine ja pikema aja jooksul kukil kandmine kõrvale jätta, siis muude tegevuste juures pole ema ja isa füüsilistelt eeldustel vahet," räägib ta. Ka beebidega saavad isad Karl-Eriku hinnangul suurepäraselt hakkama. "Suurematel lastel tuleb rohkem ette seda nõudmist, et midagi peab kindlasti tegema, või millegi juures aitama, kindel vanem. Beebid üldiselt ei ole nii nõudlikud ja on üsna leplikud, kui ei saa ema sülle, siis sobib ka isa ja vastupidi."
Koduseid ülesandeid jagavad Karl-Erik ja Jane omavahel vastavalt vajadusele. Graafik on tihe: hommikuti tuleb putru teha, lapsed riidesse saada, koolibussile saata, päeva jooksul beebi eest hoolitseda, temaga õues aega veeta, õhtupoolikul tuleb lapsed koju tuua, vajadusel kooliülesandeid lahendada, siis muidugi süüa teha, lastel pesta aidata, unejutud lugeda. Karl-Eriku ja Jane perekonnas mingit soopõhist jaotust pole - teeb see, kes parasjagu saab. Vaid õhtusöögi valmistamine on kujunenud pigem isa ülesandeks. Et kõige selle kõrvalt ka iseenda jaoks aega jääks, ärkab Karl-Erik hommikuti vara - nii kella viie aegu. Enne, kui lapsed ärkavat, saab ta sportida, õppida, töötada või lihtsalt rahulikult olla. Ning beebiga kodus olles on hüva võimalus isiklike kohustuste täitmiseks ka uinakute ajal.
Kuidas julgustada ka teisi Eesti mehi laste kasvatamisse rohkem panustama? Karl-Erik pooldab uut vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi, mis muudab laste kasvatamise vastutuse jagamise vanemate vahel võrdsemaks. Kuid selleks, et Eestis oleks rohkem lapsi, peab midagi ka meie endi suhtumises muutuma. "Vahel julgustab teadmine, et inimesed, ja eriti isa, kahetsevad oma elu lõpul pigem seda, et nad töötasid liiga palju, mitte liiga vähe. Küünikutele, kes uurivad, et miks isa koju jäi, on kohe vastu varnast võtta, et isa on kodus, sest see on olemasolevatest võimalustest perele igakülgselt parim!" ütleb Karl-Erik.
Hetkel käimas oleva sotsiaalministeeriumi sotsiaalkampaania "Kasvage koos" jooksul jutustavad mitmed Eesti isad ja lapsed meedias, sh Emmede Klubis, oma kooskasvamise loo. Need lood ning palju infot ja kasulikke nõuandeid isa- ja vanemapuhkuse kohta on koondatud veebilehele www.papsigakodus.ee.
Kuidas on laste kasvatamisega seotud ülesanded Sinu peres vanemate vahel jagatud?
