Kuna puukentsefaliit on viirus, ei ole seda võimalik ravida - haigust saab ainult vaktsineerides ennetada. Puukborrelioos on aga bakteriaalne haigus, mille vastu ennetav ravim puudub, kuid õnneks saab seda ravida.
Puuki teab karta igaüks, kuid miks me puuke kardame, kuidas puukide kantavaid haigusi ennetada-ravida ning milline on tänapäevane viis puugi eemaldamiseks, räägime täna Emmede Klubis.
Borrelioos põhjustab artriiti ja mäluhäireid
Puugid võivad kanda kahte inimesele võrdlemisi ebameeldivat haigust: bakteriaalset puukborrielioosi ja viiruslikku puukentsefaliiti.
Borrelioosi (inglise keeles Lyme disease) bakterid asuvad puugi soolestikus. Kui puuk kinnitub inimesele, võivad bakterid tema soolestikust sülje kaudu inimesele endasi kanduda. See võib aega võtta kuni kaks päeva. Kui nakatunud puuk enne bakterite edasikandumist eemaldada, siis me ei haigestu.
Kui inimene nakatub borrelioosi, siis esimesed sümptomid võivad ilmuda 3-30 päeva pärast hammustust. Tavaline varane sümptom on laienev lööve - punane ringike - ümber hammustuskoha. Sagedased on ka gripilaadsed nähud - palavik, peavalu, nõrkus, pearinglus, liigeste ja lihaste valud, kaalulangus. Paraku võib haigus esialgu kulgeda aga ka täiesti ilma sümptomiteta.
Puukborrelioosi ravitakse antibiootikumidega. Haigust ei tohi jätta ravimata - ka siis, kui haigusnähud on kerged või juba möödunud. Nimelt jäävad bakterid siis meie kehasse ja võivad veel kuude pärast põhjustada kroonilisi tüsistusi - näonärvi halvatust, mälu halvenemist, südamerütmihäireid, artriiti, tugevaid peavalusid.
Pärast puukborrelioosi läbipõdemist ei teki immuunsust ning inimene võib iga aasta uuesti nakatuda.
2015. aastal registreeriti Eestis 1401 borrelioosi haigusjuhtu.
Puukentsefaliit põhjustab halvatust ja kuulmispuuet
Puukentsefaliit on tõsisem haigus - viirus, mis ründab meie kesknärvisüsteemi. Kuna viirused on puugi süljes, siis võib haigus üle kanduda isegi minutitega pärast hammustust.
Entsefaliidil on kaks faasi. Kõigepealt, umbes 4-28 päeva päras nakatumist, tekib paari päeva kuni nädala aja pikkune kõrge palavik ja iiveldus. Enamasti sellega ongi haigus läbi põetud.
Mõnedel inimestel tekib aga päevi pärast palaviku taandumist tegelik entsefaliit: kõrge palavik, tugev peavalu, kaela jäikus, oksendamine, peapööritus, teadvushäired, krambid, halvatus. Harva võib entsefaliit lõppeda ka surmaga. Patsiendid vajavad haiglaravi, kuigi ravi tegelikult ei ole - leevendadakse vaid sümptomeid, nt alandatakse palavikku ja valu.
Kõige kehvem on haiguse juures aga see, et tihti jäävad patsienti kauaks ajaks või isegi terveks eluks painama kesknärvisüsteemi häired - mäluprobleemid, tasakaalu- ja koordinatsioonihäired, kuulmispuue, jäsemete halvatus, lihasnõrkus. Samas on inimene pärast haiguse läbipõdemist eluks ajaks immuunne.
2015. aastal oli Terviseameti andmetel Eestis 116 puukentsefaliidi haigusjuhtu.
Kuidas ennetada?
Borrelioosi tõhus ennetusviis on puugi võimalikult kiire avastamine ja eemaldamine. Määravaks võivad saada ka paar tundi. Seetõttu kontrolli suviti iga päev hoolsalt enda ja oma lapse nahka (ka peanahka, kõrvataguseid, põlveõndlaid jms), kammi läbi juuksed ja raputa riided. Seda alati puukide levikualalt tulles. Enamasti põhjustavad borrelioosi just tibatillukesed puuginümfid - seetõttu ole hoolas.
Kui kannad looduses käies pikki rõivaid, on nahani jõudmine puugile ajakulukam, ja on suurem tõenäosus, et avastad putuka oma riietelt või kehalt juba enne, kui ta jõuab kinnituda. Kuna puuk on alati maa lähedal, siis on palju kasu ka kõrgetest saabastest või kummikutest. Samuti on kasu püksisäärte sokkidesse pistmisest. Puuke on lihtsam avastada, kui kannad heledaid riideid.
Puuke aitab peletada ka putukatõrjevahend, kuid lastele sobiva tõrjevahendi valimisel tasub olla ettevaatlik. Loe tõrjevahendide kohta Emmede Klubist SIIN.
Entsefaliiti on ka hoolsa nahakontrolliga keeruline ennetada, sest haigus võib puugi süljest inimesele kanduda juba minutitega. Küll aga saab entefaliiti täielikult ennetada nii ennast kui ka lapsi vaktsineerides. Küsi puugivaktsiini oma perearstilt - tõenäoliselt kirjutab ta kiirelt välja retsepti, mille alusel saad vaktsiini ise apteegist välja osta ja pereõele viia, kes aitab teha süsti. Vaktsineeritakse esimesel aastal kaks korda ja järgmisel aastal korra veel.
Kuna viirused võivad levida inimesele ka nakatunud looma (näiteks kitse või lehma) pastöriseerimata piima või piimasaaduste tarbimisel, on entsefaliidi ennetamisel tähtis ka piimatoodete pastöriseeritus.
Kuidas eemaldada?
Eemaldage puuk pintsettide või apteegis saadaval olevate spetsiaalsete puugieemaldusvahenditega. Võta puugist võimalikult oma naha ehk puugi pea lähedalt kinni, ära pigista liiga kõvasti ja ära survesta puugi tagakeha. Sikuta stabiilselt, ettevaatlikult ja sirgjoones. Puugi kärss murdub kergesti ja võib naha sisse jääda, kui eemaldamisel hooletu olla. Kui pea ikkagi jääb nahasse, ei soovitata seda torkima hakata - see tuleb varsti ise ära.
Väldi iganenud nõuandeid - puugi pigistamine, keerava liigutusega tõmbamine, rasvaga katmine vms. Nii ajad puugi oksele - kui puuk hammustusse oksendab, suureneb borrelioosi nakatumise oht.
Pese hammustuskoht vee ja seebi või desinfitseeriva vahendiga. Puuk pane aga seebivette, alkoholisse, teibitüki külge kust ta end lahti ei saa, või lase ta lihtsalt tualetipotist alla.
Kui ise puuki kätte ei saa, siis pöördu arsti poole.
Millal ja kust puuk tuleb?
Puugid muutuvad aktiivseks kevadel, mil pinnas soojeneb vähemalt +5 kraadini - enamasti aprillis. Puugihooaeg kestab tavaliselt oktoobrini.
Enamasti varitseb puuk ohvrit rohukõrrel mõnikümmend sentimeetrit maapinnast kõrgemal. Kui leiad puugi ülakehalt, on ta sinna jalgu mööda roninud - näiteks puu otsast puuk ei tule. Ka madalas kuivas rohus, lauspäikese käes puuke ei ole.
Puugid otsivad inimese kehal niiskeid ja sooje kohti. Sageli leidub puuke karvadega kaetud kohtades, käsivarte alumisel poolel, kaenlaalustes, jalgade vahel ja peanahal.
Tibatilluke puuk sarnaneb väiksele ämblikule. Puugi keha on lamedam ja puuk liigub aeglaselt.
Eestis on kaks puugiliiki, kes haiguseid kannavad: võsa- ja laanepuuk.
(Allikad: Terviseamet, puuk.ee, WebMD, Emmede Klubi)
