Tänapäeval räägitakse väga palju laste kehakaalust – täpsemalt öeldes ülekaalust. Kuid kas need jutud aitavad kuidagi laste tervist parandada või hoopis lõhuvad seda?
Britta Talumaa on toitumisnõustaja, kes on võtnud oma südameasjaks teadvustada ka Eesti ühiskonnas kaalustigma negatiivselt mõju kõigi inimeste, aga eelkõige laste tervisele.
Talumaa toetub teadusuuringutele, mis näitavad, et kehamassiindeksi (KMI) põhjal üldistamine, laste normaalseteks versus ülekaalulisteks või rasvunuteks lahterdamine ja tegelikult ka ülekaalu ennetamist ja ravimist propageerivad kampaaniad võivad mõjuda laste tervisele laastavalt.
"Võitlus ühte tüüpi kehade vastu ja kaalulangetus iga hinna eest kui kõige olulisem eesmärk külvab stigmat. See häbistab ja teeb haiget," kirjutab Talumaa. Ütlused nagu iga ülekaaluga laps on probleem ja sellele probleemile on lihtne põhjus – vale toitumine ja vähene liikumine – saadavad lastele ja nende vanematele sõnumi: "Sinu keha on vale. Sa oled valesti käitunud ja kui sa seda probleemi lahendada ei suuda, on see sinu süü."
Nii ei järgne kaalu pärast häbistamisele tavaliselt mitte tervislikumad eluviisid, vaid hoopis vaimse tervise probleemid, toitumishäired, negatiivne minapilt, enese sotsiaalne isoleerimine… Ning soov enda eest hoolitseda, füüsiliselt aktiivne olla, hoopis väheneb.
Kaalulangetamisest ja kaalukampaaniatest pole kasu
Tahtlik kaalulangetus, ka laste seas, on harva jätkusuutlik, nendib Talumaa. Teadusuuringud, mis õigustaksid otsest sekkumist laste kehakaalu langetamise eesmärgil, puuduvad. On näiteid lühiajalisest kaalu ja KMI langetusest, kuid pikas perspektiivis algne KMI taastub, sest keha bioloogilised mehhanismid kaitsevad igaühele omast kindlat rasvaprotsendi vahemikku, mida keha peab vajalikuks ja turvaliseks ning mis erineb inimeselt inimesele, lapselt lapsele.
Seega kaalu tahtlik kaalulangetamine tegelikult pikas plaanis ei langetagi! Küll aga võib tekkida hulgaliselt probleeme nagu depressiooni sümptomeid, väärtusetusetunnet ja aeglustunud ainevahetust. Pikaajaline allasurutud kehakaal (isegi, kui see on KMI järgi "normaalkaal") on seotud suurenenud isu ja toidumõtete ning vähema aktiivsuse ja väsimusega. Suurema kaalukaotuse puhul langeb kehatemperatuur ja pluss, võivad tekkida menstruatsioonihäired.
Kõigil nendel põhjustel ei saa rahvatervise seisukohalt kasulikuks pidada ka negatiivseid uudiseid laste kaalu kohta või kaalukampaaniaid. Laste ülekaalu vastaste kampaaniate asemel (mis ütlevad sisuliselt mõnedele lastele ja vanematele, et teie lapse kehatüüp on ühiskonna jaoks vale) võiks olla kampaaniad mitmekülgse toitumise või rõõmuga liikumise poolt. Lisaks ei tohi unustada, kui palju on vaja kollektiivselt teha, et tervislik eluviis kõikide laste jaoks kättesaadav oleks – alustades koolilõunatest ja lõpetades turvalise linnaruumiga, kus liikuda.
Toitumist ei tohiks piirata
Oma toitumise piiramine (kalorite lugemine, kava alusel söömine, teatud toitude endale keelamine jms) kaalulangetamise eesmärgil vähendab tundlikkust keha sisemiste näljasignaalide osas ja õpetab söömisega seotud otsuste tegemisel sõltuma välistest signaalidest.
Intuitiivne toitumine aga õpetab söömisel juhinduma keha sisemistest signaalidest, keha vajadustest. See õpetab autonoomsust ja iseseisvust, olema oma keha ja iseenda suhtes arvestav, hooliv ja austav.
Kaheksa aastat kestnud uuring, milles osales ligi 1500 noort, keda jälgiti alates teismeeast kuni varasesse täiskasvanuikka jõudmiseni, leidis, et mida intuitiivsem oli noorte söömine, seda väiksem oli tõenäosus, et neil esines:
- Depressiooni sümptomeid
- Madalat enesehinnangut
- Suurt rahulolematust oma kehaga
- Kahjulikku või ekstreemset dieedikäitumist
- Binge ehk kompulsiivset ehk kontrollimatut ülesöömist
Kõige enam just viimast – mida intuitiivsemalt noor sõi, seda enam langes ülesöömise tõenäosus!
Seega võib öelda, et piirav toitumine kahjustab, intuitiivne toitumine kaitseb noorte tervist.
Liigume rõõmuks!
Kui kaalulangetamine ja toitumise piiramine tervist parandada ei aita, siis mis aitaks? Muidugi liikumine! Kui tutvuda uuringutega, siis selgub, et ainult kaalust alla võtmine üldiselt tervist ei paranda. Küll aga parandab tervist liikumise suurendamine – olenemata sellest, kas inimene võtab kaalust alla või mitte.
Kuid trenn ja liikumine ei tohiks olla lapsele kohustus või karistus, välimuse eest või välimuse nimel. Trenn ja liikumisse tuleks suhtuda kui normaalse elu tavalisse osasse, mida terve pere teeb ja mis toob lisaks tervisele rõõmu ja naudingut.
"Kõik lapsed, olenemata kehakaalust, saavad kasu, kui julgustame ja soodustame tervist toetavaid harjumusi nii pere kui ka keskkonna, kogukonna, ühiskonna tasemel. Kui hoolite laste tervisest ja heaolust, siis jätke laste kehad rahule," sõnab Talumaa.
Rohkem teaduspõhist infot kaalustigma teemal leiad Britta Instagramist: instagram.com/britta.talumaa/
