Enamik sotsiaalmeediaplatvorme on keelatud lastele alla 13 a. Siiski jõuavad paljud lapsed sotsiaalmeediasse hulga varem, ning need platvormid ei ole täiesti ohutud ka vanematele lastele. Nii kaua, kuni vanematel on sõnaõigust, tuleks enne lapse sotsiaalmeediasse lubamist kaaluda (ja ka lapsele korduvalt selgitada) järgmiseid asjaolusid.
Laps puutub kokku eakohatu sisuga
Kui laps internetti ja sotsiaalmeediat juba iseseisvalt kasutab, siis kõigist ettevaatusabinõudest (teatud platvormidel spetsiaalse lastele mõeldud konto kasutamine, suletud profiil, kontrollitud sõbrad ja jälgimised jms) hoolimata pead ette arvestama, et ta puutub varem või hiljem kokku ka soovimatu sisuga. Seda riski ei saa lõplikult ära maandada, sellega tuleb lihtsalt arvestada otsustamisel, kui vana laps on valmis sotsiaalmeedia kasutajaks saama. Lisaks tüüpiliselt ohtlikele platvormidele nagu Facebook, Instagram, Snapchat ja TikTok võib laps sobimatu infoga kokku puutuda ka Spotify's või YouTube'is muusikat kuulates, sest seal levivad ka vlogid ja taskuhäälingud, mille teemad on seinast-seina - vandenõuteooriad, ohtlikud iluideaalid, vaimse tervise valeinfo, täiskasvanutele mõeldud info suhete teemal jms. Kõik see peaks olema lapsega läbi räägitud.
Sotsiaalmeedia mõjutab enesehinnangut
Me kõik näeme sotsiaalmeedias erinevat sisu. See, mida näed sina, ei ole sama, mida hakkab nägema sinu laps. Seda sellepärast, et sisu söödavad ette algoritmid, mis õpivad varasematest vaatamistest ja reaktsioonidest. Nii võib laps näiteks juhuslikult ja siirast huvist vaadata paari postitust anoreksiast, misjärel sotsiaalmeedia hakkab talle pakkuma üha enam ja enam sisu just nimelt sellel teemal. Mida rohkem lapse aju seda teemat kätte saab, seda tähtsamana hakkab teema tunduma, seda rohkem soovitavad seda omakorda algoritmid. Võivad tekkida ohtlikud kinnisideed.
Sotsiaalmeedia põhjustab stressi, ärevust, depressiooni
Nagu öeldud, ei suuda lapse aju veel sotsiaalmeedias toimuvat oma enesehinnangust täielikult lahus hoida. See on ju täiskasvanutelegi raske! Isegi, kui lapse jälgitav ja toodetav sotsiaalmeedia sisu on igati lapsepärane ja eakohane, siis hakkab laps võrdlema enda elu teiste sotsiaalmeediasisuga ning enda sotsiaalmeediasisu meeldimisi teiste meeldimistega. See tekitab stressi, ärevust ja depressiooni.
Mis kord internetti laetud, jääb sinna igavesti
Lapsed teevad otsuseid impulsiivsemalt, kuna nende aju ei ole ratsionaalselt läbimõeldud otsuste tegemiseks veel küps. Interneti puhul tuleb aga arvestada seda, et mis kord üles laetud, võib sinna jääda igavesti. Isegi, kui pilt või video oma kontolt hiljem ära kustutada, võivad teised inimesed olla selle endale salvestanud ning see võib edasi levida. Samuti salvestavad andmeid sotsiaalmeediaportaalid ise ja internetiajalugu pakkuvad portaalid, seega võib mingi sisu internetist päriselt maha saamine lapse oskustele ülejõukäiv olla. Ka Eestis on paraku juhtum, kus varatemelisena tehtud ja internetti pandud rumalad naljavideod jäid ringlema, narrimiseks alust ja enesehinnanguprobleeme tekitama veel pikkadeks aastateks, mis lõppes noore naise jaoks enesetapuga.
Laps võib osaleda küberkiusamises kiusaja või ohvrina
Tänapäeval on koolikiusamise üks riukalikumaid vorme just küberkiusamine, sest ekraanide vahendusel on kiusajal eriti lihtne ohvri positsiooni ja tundeid mitte näha, end ohvrist distantseerida ja karistamatuse tundega tegutseda. Sotsiaalmeedia kasutamine suurendab küberkiusamise riski, sest need keskkonnad võimaldavad just sedasorti suhtlust laste vahel ning täiskasvanute silmadest eemal.
Sotsiaalmeedia võib muuta lapse aju
Hiljuti teadusajakirjas JAMA Pediatrics avaldatud uuringus leiti, et lastel, kes tihti sotsiaalmeediat kasutavad, on nähtavad muudatused nendes aju osades, mis muudavad inimese tundlikumaks sotsiaalsete hüvede ja karistuste suhtes. Laste ja teismeliste aju on väga kiire arengu ja muutumise faasis ning seetõttu mõjutustele eriti tundlik.
Kas ja milliseid sotsiaalmeediaplatvorme lubad Sina oma varateismelisel kasutada?
