Varasemalt heade hinnete ja käitumisega koolilapse õpiedukus on viimasel ajal järsult langenud. Tekkinud on puudumised, ebaviisakas käitumine ja agressiivsed tülid koolikaaslastega. Soovimatut käitumist on märganud nii õpetajad kui ka vanemad, kes võtavad probleemi tõsiselt, hurjutades ja karistades soovimatut käitumist iga pahanduse järel. Probleem aga aina süveneb. Mis läks valesti?
Hurjutamise ja karistamise asemel vajas laps hoopis täiskasvanute abi. Laste vaimse tervise probleemid ei väljendu alati kurvameelsuse või muu selgelt äratuntava tunnusena – tihti annavad depressioonist ja ärevusest laste puhul märku hoopis käitumis- ja kooliprobleemid.
Täna on ülemaailmne vaimse tervise päev. Innove Rajaleidja jagab selle puhul levinumaid märke, et lapsega tasuks külastada psühholoogi:
- Tema käitumine on muutunud. Laps magab, sööb või käitub erinevalt tavalisest. Seltsiv laps tõmbub teistest eemale, tavapäraselt rahulik laps hakkab käituma agressiivselt ja väljakutsuvalt. Laps magab väga vähe või palju, sööb väga vähe või ootamatult palju.
- Lapsel on tekkinud kõhu-, pea- või muud valud, millel pole meditsiinilist põhjust, tihe haigestumine.
- Muud hirmud, suur kartlikkus ja häbelikkus, hirmuunenäod.
- Alanenud meeleolu, kurvameelsus.
- Ülierutuvus, püsimatus, rahutus.
- Ülim ärrituvus, jonnakus, vihapursked.
- Tähelepanu, mälu- ja keskendumishäired.
- Muutused õppeedukuses, koolist puudumine, motivatsiooni kadumine.
- Konfliktid suhetes õpetajate, kaaslaste või vanematega.
