Värskelt avaldatud uuringu tulemused viitavad tõsiasjale, et iga viies Eesti laps elab tervist kahjustavas kodus, kus on liiga palju niiskust, hallitust, pime, külm või mürarikas.
Iga-aastane Euroopa tervislike kodude baromeetri uuring näitas, et 2019. aastal elas Euroopas 11,5 miljonit last lekkiva katuse, liigniiskuse või hallitavate aknaraamide või põrandatega kodudes. Ligikaudu 4,2 miljoni lapse kodus polnud piisavalt päevavalgust, pea 6 miljonil ei olnud piisavalt sooja ning rohkem kui 13 miljonit last kannatas naabrite või liiklusest põhjustatud ülemäärase müra tõttu.
Eesti kodud on koos Soome ja Horvaatia kodudega kõige tervislikumad Euroopas - tervist kahjustavate teguritega kodus elab meil 20 protsenti lastest. Euroopa kõige murettekitavam olukord on Portugalis ja Leedus, kus ebatervislikes tingimustes elab vastavalt 50 ja 45 protsenti lastest.
“Kui kodus on olemas kasvõi üks tervise riskifaktor, on lastel 1,7 korda suurema tõenäosusega kehvem tervis. Lapsed, kes puutuvad kokku kõigi nelja riskifaktoriga, on koguni 4,2 korda suurema tõenäosusega kehvem tervis,” nentis Euroopa tervislike kodude baromeetri uuringu läbiviija VELUX Grupi esindaja Baltikumis Dmitrijs Astašonoks.
Ebatervisliku sisekliimaga ruumides viibivatel lastel esineb suurema tõenäosusega ekseemi, köha, astmat, allergiat ja hingamisteede probleeme. Need on tervisehädad, mis Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel väga tihti kanduvad lapsepõlvest edasi täiskasvanuikka.
Tervislike kodude baromeeter on üle-euroopaliste uuringute seeria, mille eesmärgiks on uurida kodude ja tervise vahelist seost. Esimene tervislike kodude baromeeter avaldati 2015. aastal. Uuringu tellija on aknatootja Velux Grupp. Selle aasta baromeetri koostamisel kasutati EU SILC ja EUROSTATi andmebaasides sisalduva materjali uut analüüsi, mille viis läbi mittetulunduslik poliitikauuringute organisatsioon, uurimisinstituut RAND Europe.
Milline kodu on tervislik?
Velux Grupi uuring näitab, et iga viies lastega kodu kahjustab elanike tervist läbi liigniiskuse, hallituse, pimeduse, külma või müra. Kuid milline peab õhuniiskus, temperatuur jm olema, et kodu oleks tervislik?
Tervislik õhuniiskus kodus on 40-60%. Kui õhk on liiga kuiv, siis on inimesel paha hingata, kopsud on koormatud, nahk kisub, silmad kuivavad, tekivad väsimus ja peavalu. Lihtsama õhuniiskuse mõõtja ehk hügromeetri saab osta umbes kümne euro eest elektroonikapoest.
Kui õhk kodus on liiga niiske, siis hakkab aga kasvama hallitus, mis on samuti tervisele kahjulik. Hallitus põhjustab allergiaid ning seente poolt toodetavad mükotoksiinid on teratogeensed (loote väärarenguid tekitavad), kantserogeensed (vähkitekitavad), immunsüsteemi pärssivad ja põletikku tekitavad.
Eluruumis peab olema loomulik või mehaaniline ventilatsioon, mis tagab inimestele eluks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse. Et eluruumides oleks värske õhk, tasub neid regulaarselt tuulutada. Igas elu-, töö- ja magamistoas ning köögis olema vähemalt üks lahtikäiv aken, mis võimaldab ruumi tuulutada ja lasta sisse piisavalt päevavalgust. Samuti peavad kodus olema valgustid, et lapsed ei loeks, kirjutaks ega teeks muud peentööd pimedas.
Ruumides, kus inimesed pikaajaliselt viibivad, ei tohiks olla alla 18 kraadi sooja. Konkreetset ülempiiri ei ole, kuid hea une ja seeläbi hea tervise nimel tasub magamistoas hoida õhutemperatuuri maksimaalselt 22 kraadi, parem kui isegi 20 kraadi juures.
Väljastpoolt eluruumi paiknevast allikast lähtuva müra helirõhu tase eluruumis ei tohi päeval ületada 40 detsibelli ja öösel ületada 30 detsibelli taset.
Allikad: Terviseamet, majandus- ja taristuministri määrus "Eluruumile esitatavad nõuded"
Milline on tavaline õhutemperatuur ja -niiskus teie kodus? Kas kodu kimbutab hallitus või müra?
