Eestis on seksuaalse ahistamise või vägivalla ohvriks langenud tervelt 45% noortest. Esimest korda satutakse ohvriks keskmiselt vaid 15-aastasena. Märkimisväärne hulk noortest kogeb seksuaalset väärkohtlemist esimest korda juba enne 12-aastaseks saamist.
Enim tuleb ette soovimatut käperdamist ja liputaja nägemist. Kuid tervelt 28% noortest on kogenud ka konkreetselt seksuaalselt vägivalda. Lisaks kahjuks vägagi levinud vägisi suudlemisele on 8% noorest olnud vastu tahtmist vahekorras, 7% langenud vägistamiskatse ohvriks, 6% pidanud vastu tahtmist suuseksi tegema ja 4% on pidanud vastu tahtmist anaalseksis osalema.
Samuti on ligi pooled noored kogenud seksuaalset väärkohtlemist internetis. Väga levinud on, et noortelt nõutakse vastu nende tahtmist alastipilte ja küsitakse intiimseid küsimusi.
Uuringus selgus ka teine kurb tõsiasi - noored tunnevad, et nendega ei räägita seksuaalse väärkohtlemise teemast piisavalt. Noored tahaksid, et neile antaks rohkem infot, kuidas väärkohtlemisest hoiduda ja kust abi leida. Infot ja abi ootavad nad koolist, koolis toimuvates ennetusprogrammidest, spetsiaalsetelt veebilehtedelt, vestlusringidest spetsialistidega ja oma vanematelt.
Kusjuures pooled ohvrid ei rääkinud endaga juhtunust mitte kellelegi. Miks nad ei rääkinud? Nad ei tundud, et nendega juhtunu pole piisavalt tõsine või vale, nad tundsid häbi ja nad ei teadnud, kellele rääkida või kuhu pöörduda...
Uuringu viis justiitsministeeriumi tellimusel läbi Eesti Uuringukeskus. Uuringu raportiga saab tutvuda justiitsministeeriumi kodulehel. Samal teemal uuring viidi justiitsministeeriumi tellimusel läbi ka 2015. aastal ja sellega saab tutvuda kriminaalpoliitika veebis.
Kas Sina oled oma lapsega seksuaalsest väärkohtlemisest rääkinud? Mis see on, kuidas seda ära tunda ja kuidas selle korral toimida?
