Lisaks õpetajatele ja lapsevanematele on praegune olukord stressirikas ka lastele. Järgnevad nõuanded sobivad hästi saatmiseks koolilastele vanuses 8-15, kes praegu koduõppel on.
- See on täiesti normaalne, kui koolitöö tundub esialgu raske. See ei tähenda, et sa ei saa kaugõppega hakkama – alguses on raske väga paljudel lastel, aga ka õpetajatel ja vanematel! Õppimine peabki olema väike pingutus. Kui sul on alguses natuke raske, pead õppides pingutama, siis järelikult õpe toimib – sa saad aina targemaks!
- Võta endale aega, loe tekste mitu korda. Hea nipp on raskeid tekste või ülesandeid kõva häälega lugeda. Siis saad loetu sisust paremini aru ja see jääb lihtsamini meelde.
- Tee endale ise päevakava ning püüa seda järgida. Päevakava peaks algama õigeaegsest ärkamisest ja lõppema õigeaegse magamaminekuga. Õppimisaeg võiks vahelduda puhkamise, söömise ja liikumisega nii toas kui ka õues. Ära arva, et parem on kõik koolitööd järjest ära teha ja alles siis süüa, puhata või liikuda! Liigutamine annab sulle uut energiat, aitab mõtted koondada ja laseb seni õpitul paremini meelde jääda. Tähtis on süüa kolm korda päevas korralikult ja vahepeal vahepalasid (näiteks õun või muu puuvili). Teistega koos olla praegu ei saa, aga õues värske õhu käes peab ikka käima. Näiteks oma hoovis mängimas või koeraga jalutamas – võta ette tavapärasest pikemaid ringe, külasta uusi kohti või tänavaid.
- Ära lükka õppimist edasi, vaid tee see ära päevakavas planeeritud aegadel. Enne võta ette raskemad ülesanded. Meie ajul on kõige kergem õppida hommikuti, pärast pikka puhkust. Siis on hea päeva edasi veeta, kui keerulisemad asjad on tehtud.
- Küsi õpetajalt abi. Ükski õpilane ei peaks kartma oma õpetajale teada anda, kui mõni ülesanne on raske või arusaamatu. Õpetaja töö ongi lapsi õppimises aidata ja toetada! Seega saada julgelt õpetajale kiri teie klassis kokkulepitud suhtluskanali kaudu ja küsi abi. Julge kirjutada õpetajale ka siis, kui sul võtab töö esitamine planeeritust rohkem aega. Lepi õpetajaga kokku, millal oled valmis töö esitama.
- Anna õpetajale teada, kuidas sul läheb. Ka õpetaja on praegu täiesti uutmoodi olukorras. Ta ei pruugi kohe õigesti hinnata, kas tema saadetud ülesanded on kaugõppe ajal jõukohased, liiga kerged või liiga rasked. Aita õpetajat, anna talle tagasisidet.
- Kui õppimisest väsid, siis tee väike puhkepaus. Kuid kui õppetöö käib ekraanide vahendusel, siis ära veeda ekraani ees ka puhkeaega. Selle asemel puhka oma silmi: vaata aknast välja, mängi koduloomaga, õhuta tuba, pane kokku mõni pusle, ehita veidi Legodega. Korraks pikutamine on samuti hea, sest ühes asendis laua taga istumine väsitab su keha. Tee ka võimlemis- ja sirutusharjutusi.
- Ole oma õdede ja vendade vastu sõbralik. Pidevalt kodus koos olles võivad tekkida tülid. Püüdke olla teineteise vastu sõbralikud ja lahked. Kui tunned, et hakkad ärrituma või vihastama, siis mine juba enne, kui õde-venda lööd või talle halvasti ütled, korraks teise tuppa. Tule tagasi, kui tunned, et oled rahunenud. Et vältida tülisid arvuti pärast, tehke oma päevakavad koos: pange sinna kirja millal on arvuti ühe, millal teise lapse käes.
- Helista oma vanaemale, vanaisale ja sõpradele, aga ära saa nendega kokku. Meil kõigil on praegu raske, et me ei saa kodust väljas käia, vanavanemaid külastada või sõpradega koos olla. Kuid praegu on omaette hoidmine väga tähtis. Isegi siis, kui arvad, et sinu sõber on terve ja sina ise ka, võite üksteist nakatada koroonaviirusega. Mõnel inimesel võib koroonaviirus olla nii, et ta seda ise ei tea – palavik ja köha pole veel tekkinud või ei tekigi. Õnneks on tänapäeval palju võimalusi sõprade ja vanavanematega ühenduses olla: telefon, Messenger jne. Rääkige omavahel – mida sina arvad ja tunned, mida kardad, kuidas sul kaugõppega läheb, mida vabal ajal kodus teed, rääkige nalju ja anekdoote.
- Räägi oma vanematega ausalt. Mõnikord tunnevad kõik inimesed hirmu, aga vahel ei taha me seda teisele tunnistada. Võib olla sinu ema ja isa, vanaema ja vanaisa ei oska sinu käest ise küsida, et kuidas sul läheb, mida sa tunned. Või ei tule nad selle peale, et sulle rääkida, mida nemad praegu mõtlevad ja tunnevad. Alusta vestlust ise! Näiteks võid öelda: „Ma tunnen hirmu, sest…“ või „Olen mures, et…“. See näitab sind aruka ja analüüsivana!
- Kui kodus hakkab igav, siis mõtle, mida oled alati tahtnud teha? Kas oled tahtnud rohkem raamatuid lugeda? Loe nüüd! Võib-olla oled tahtnud proovida kunsti või muusikat teha? Selleks on nüüd aega! Võib-olla tahaksid trenni teha ja tugevamaks saada – selleks on internetis palju videoid, mille järgi treenida. Alati on abi ka perega koos tegutsemisest. Kui ema-isa või õed-vennad pole tegevusi välja pakkunud ja sul on igav, siis paku ise midagi toredat välja. Näiteks ühine lauamäng, Lego ehitamine või puslede panemine (neid on erineva raskusega, igale vanusele), koos uute toitude kokkamine.
- Premeeri end eduka õppimise või päevakavaga toimetuleku eest, eriti reedeti edukalt möödunud nädala eest – sa tulidki kaugõppega kenasti toime! Preemiaks võib olla väike maius, mõnus film või midagi muud sellist, mille saate vanematega kokku leppida.
(Allikas: Innove Rajaleidja piirkonnajuhid Mereli Mändmets ja Ines Kerikmäe)
Kuidas Sinu laps praeguse elukorraldusega toime tuleb, kas ta tegeleb kooliasjadega ise või koos ema-isaga?
