Kümneaastased lapsed on liiga noored, et pista rinda kommentaaridega nagu sa oled kole, pekine, homo, lohh, tropp ja võiksid ära surra. Just selline sisu laste-noorte seas sotsiaalmeedias aga lokkab ning selliste kommentaaride ohvriks, tegijaks või pealtnägijaks satuvad varem või hiljem kõik kasutajad.
2014. aastal laadis 12-aastane Heldin YouTube’i üles oma versiooni Grete Paia laulust „Päästke noored hinged” - naljaversiooni, sest ta ei osanud tegelikult hästi laulda. Alguse sai aastatepikkune kiusamine ja mõnitamine, mis lõppes möödunud suvel, mil 19-aastane Heldin Nool lõpetas oma elu.
Heldin on kuulus – tema nime, nägu ja lugu teatakse. Kuid Heldin ei ole kaugeltki ainus. Ei ole ainus Eesti laps, kes on lõpetanud internetikiusu pärast oma elu! Ning vaimseid ja füüsilisi tervisehäireid tekitab sotsiaalmeedia kasutamine mitte ühele või kolmele või viiele, vaid sadadele lastele.
Ohtlik sisu nii Instagramis kui ka TikTokis
Facebooki endine töötaja Frances Hagen tunnistas hiljuti, et ettevõte on hästi kursis, et Instagram kahjustab tõsiselt noorte, eriti teismeliste tüdrukute tervist, kuid firma ei ole laste kaitseks senini tegelikult midagi ette võtnud. Isegi teadlikud täiskasvanud, mis siis veel lapsed ei suuda alati eristada Instagramis nähtavat ideaalelu tegelikust elust. Teismelisi mõjutab kõige rängemalt just sotsiaalmeediast vastu vaatav ebarealistlik kehapilt – tuhanded supervormis suunamudijad, kelle pärast lapsed end näljutavad, ületreenivad, piitsutavad ja selle maailma jaoks ebapiisavana tunnevad.
Tänane Eesti Päevaleht kirjutab aga sellest, et laste ja noorte seas kõige populaarsemas sotsiaalmeediakanalis TikTokis pole Eestis moderaatorit, kes kahjuliku sisu eemaldaks.
Lihtsalt öeldes – kümneaastased lapsed on liiga noored, et pista rinda kommentaaridega nagu sa oled kole, homo, värdjas ja võiksid ära surra. Just selline sisu TikTokis aga lokkab ning selliste kommentaaride ohvriks, tegijaks või pealtnägijaks satuvad varem või hiljem kõik kasutajad.
Muide, TikTokis levib ka otseselt ohtlikku sisu – näiteks Eesti konto, mille autorid peidavad siia-sinna raha, et peibutada lapsjälgijaid raha üles otsima. Mõned peidukohad on nii ohtlikud, et sekkuma peaks politsei, näiteks pistetakse raha lastele otsimiseks kasutuses oleva raudtee liiprite vahele! Kuid seotud on ka politsei käed – nemad ei saa välismaistelt lehekülgedelt sisu eemaldada.
Kuidas oma last hoida?
Kuni sotsiaalmeediaplatvormid ise midagi ette ei võta, on ainsad, kes lapsi sellise sisu eest kaitsta saavad, meie ise - lapsevanemad. Siit mõned tungivad soovitused kõigile vanematele:
1. Kui ostad lapsele nutiseadme, siis on sinu vastutus seadistada see lapsele ohutuks!
Kui laps on alla 13 aasta vana, siis osta telefon, mille kasutamiseks on vaja kontot. Luua tuleb spetsiaalne lastekonto, millel on piiratud tegutsemisõigused ning mis on vanema kontoga seotud. Näiteks ei saa Google lastekonto omanikud käia eakohatutel lehekülgedel, surfata täiskasvanute YouTube'is, leida otsinguga pornograafilisi vasteid, laadida ilma vanemalt küsimata alla uusi rakendusi jms. Samuti näeb vanem oma telefonist, kus lapse telefon asub, milliseid rakendusi laps kasutab, saab piirata ekraaniaega jms.
Ära luba lapsel kasutada rakendusi, mille kasutamiseks ta on liiga noor. Enamike populaarsete sotsiaalmeediaplatvormide vanusepiirang on 13+. See tähendab, et alla 13-aastane ei tohi olla Facebooki, Instagrami, TikToki, Snapchati, AskFmi, täiskasvanute YouTube'i ega teiste selliste platvormide kasutaja!
Ohtlik võib olla ka pealtnäha sedavõrd ohutu platvorm nagu Netflix - näiteks levib praegu väikeste laste seas komme vaadata ja järgi teha ülimalt vägivaldset, ainult täiskasvanutele vaatamiseks mõeldud sarja Squid Game.
NB! Arvesta ka sellega, et lapsed võivad uskumatult vara õppida piiratud kontot täiskasvanute konto vastu välja vahetama. Suhtle oma lapsega ja jälgi tema tegevust.
2. See ei ole privaatsuse rikkumine, kui sa tead, kus su laps on!
Vahel mõtlevad vanemad, et lapse interneti-elul silma peal hoidmine rikub lapse privaatsust. Soovitame sellest mõelda samamoodi, nagu mõtleme lapse kontrollimise ja privaatsuse andmise tasakaalust päriselus. Nagu me ei lase last päriselus teadmata asukohtadesse tundmatute inimestega, ei tohiks me lasta last ka internetis teadmata kohtadesse, suhtlema tundmatute inimestega.
Lapsel on õigus näiteks oma sõbraga omaette juttu rääkida nii, et vanem ei kuula vestlust pealt, kuid vanemal on õigus teada, kus laps asub ja mida teeb. Samamoodi on vanemal õigus teada, kus laps internetis käib ja mida ta seal teeb, kuid lapse vestluste sisu salaja lugemine läheb üle piiri. Salaja lugemise asemel hoopis räägi lapsega.
3. Suhtle oma lapsega!
See ei ole üks suur vestlus, mis tuleb ette võtta, et see seljataha saada, vaid osa igapäevasest suhtlusest. Nagu me räägime oma lastega sellest, mis täna koolis toimus (tihedamini, kui kord aastas), tuleks ka lapse interneti-elu vastu jooksvalt huvi tunda.
Arutage koos, mida lapsele internetis teha meeldib, kus talle käia meeldib. Millised asjad teevad tuju heaks, millised häirivaid asju on laps internetis näinud. Tunne huvi mängude ja keskkondade vastu, millest laps huvitub.
Ja nagu me räägime oma lastega ihuhügieenist üha uuesti ja uuesti, tuleb ka internetihügieenist rääkida üha uuesti ja uuesti. Milliseid asju on okei pildistada või filmida, milliseid mitte. Mida laadida internetti üles, mida mitte (ainult sellist sisu, mille puhul oled valmis riskima, et see võib jääda internetti igaveseks ning seda sisu võib näha nii sinu sõber kui ka õpetaja). Paroolid! Tegelik elu ja pärisinimeste välimus versus sotsiaalmeedias nähtavad pildid... Tõene info ühiskonnas toimuva kohta versus algoritmide poolt teadlikult pakutav polariseeriv info. Milline suhtlus võõrastega internetis on ohutu ja milline vale. Mida teha, kui märkad või koged kiusu.
Muide, teismeeas tundub, et laps ei taha enam oma vanematega rääkida - ei nendest ega muudest asjadest. See on okei, aga ära anna alla! Ära loobu eakohase tõrksuse tõttu oma lapsega suhelda püüdmisest ja tema elu vastu huvi tundmisest. Sügaval südames soovib ka iga teismeline, et vanemad huvituksid temast.
4. Näita eeskuju - ära kiusa, mõnita ega trolli!
See on väga oluline punkt, kuid vaadates meie ümber ringi - just selle vastu eksivad lapsevanemad kõige enam...
Ära kommenteeri sotsiaalmeedias ega foorumites teisi inimesi kiusava alatooniga. Ära arutle, kes blogijatest või poliitikutest on kole, kes ebastiilne, kes ebastabiilne, kes rumal, kes nõme. Ära anna tuntud inimestele alandavaid hüüdnimesid ega arutle, milline kuulsuste laps on ilusam või ägedam. Kohe kindlasti ära avalda internetis arvamust, kes võiks end põlema pista, ära tappa vms.
Ei, "Ta ise pani oma elu avalikult üles, seega võib teda ka arvustada" ei ole mitte mingi vabandus! Mõtle korraks Heldinile: ka tema pani video endast laulmas ise üles. See, et teine inimene tegi ka või tegi enne, on vabandus, mis ei päde juba liivakastist saadik. Ka juhul, kui tunned, et keegi on sotsiaalmeedias käitunud kohatult, saad sina käituda paremini, jätta mõnitamata, mitte laskuda samale tasandile. Vajadusel teavita sobimatust sisust hoopis platvormi või veebikonstaablit.
Nii, nagu lapsed õpivad tänaval sobivat käitumist rohkem teiste liiklejate kui kodus kuuldud sõnade järgi, õpivad lapsed ka internetis sobivat käitumist rohkem seal nähtava kui kodus kuuldud sõnade järgi. Oma lapsele oled sa suurimaks eeskujuks. Turvalist internetikeskkonda kujundame kõik ühiselt!
